Roosamanna kuuele
Katre Väli, Postimees
Naised on imelised olevused, neil on oma salasoovid ja kummalised unistused. Lavastuses «Beautiful Bodies» kohtuvad kuus naist, kellest igaühel on oma veider kiiks. Kurjale 40. eluaastale lähenedes kannavad nad ikka veel ebaõnnestumise häbimärki, sest ei ole täiusliku kehaga, täiuslikul töökohal, täiuslikus abielus ega täiuslike laste emad.
Kogu probleemipundar keerdub emaduse ümber, kõik naised jõuavad ära rääkida oma kurbkoomilise loo, milles olematutel lastel on peategelase osa. Pole ka imestada, sest kokku tullakse selleks, et tähistada ühe sõbranna rasedust.
Üsna jahmatav, et meeslavastaja Jüri Lumiste on sellise julge tükiga hakkama saanud. Kõige ilusama ja siirama rolli teebki rasedat, lapsemeelset ja hipilikku naist mängiv Eva Klemets. Tema leidlik, veidruse tippu küündiv jalgrattakostüüm (kunstnik Kristiina Münd) võitis kohe südame, tema soojus ja naiivsus panid kaasa elama. Tema on lavastuse kese, sest on julgenud silma vaadata uue ilmakodaniku sünniga seotud hirmutavale imele.
Kohmakas tekst
Lavastust läbib naiste südamepuistamise teema. Üksteise klatšimine ja hell lohutamine vahelduvad võimuka ja riiaka Martha (Kersti Heinloo) sõnavõttudega, kelle eesmärk on sõbrannasid juhatada. Ta justkui teaks, milline on õige elu, kuidas ennetada karvase lapse sündi, kuidas defineerida orgasmi, kuidas selekteerida abikaasat.
Nagu võibki arvata, selgub lõpuks, et hoopiski tema on kõige õnnetum ja läbipõlenum. Naiste paljastusi kuumadest öödest, vaibamarrastustega hommikutest ja paranoilisest igatsemisest varjutab kandiline tõlge.
Tegemist on New Yorgist Eesti lavale üle toodud vallalistega, kelle kõnepruugis esineb konarusi ja kummalisi sõnakombinatsioone. Need reedavad, et tõlketekst pole veel suupäraseks kõneldud ega lihvitud ning lõhuvad illusiooni üksteist aastakümneid tundnud sõbrannade ühisest õhtupoolikust. (Õnneks ei kao teksti läbiv huumor.) Seetõttu kaotavad mõjuvuse hüsteeriahood ja vihastamised, segadusse aetu lalisemine ja leppimine.
Pisut pahameelt tekitab ka see, et pealkiri jääb inglismannide keelde, sest eesti keeles puuduvat sobiv vaste. Tigedalt tahaks küsida, kas sama juhtus ka dialooge tõlkides – aga neid ei saanud ju inglise keelde jätta?
Meesteta lavalugu
Loomulikult räägitakse peamiselt meestest, nende leidmisest ja kaotamisest, seksuaalsetest pingetest ja armastuse võimatusest. Liiga palju salapärast a-sõna õnneks suhu ei võeta ning ega keegi neist kuuest õieti enam usugi printsi valgel hobusel.
Kohati tundus, et mõni asjalikuma ja ratsionaalsema silmavaate ja kõnepruugiga isane oleks lavastusse kainust juurde toonud. Just näitlejatevahelise suhtluse mõttes. Aeg-ajalt sumbus pingestatus roosadesse patjadesse. Oma sõnalavastusliku lavadebüüdi teinud Janika Sillamaa jättis pigem äraootavale seisukohale. Lõpuks jääb tunne, et asi hakkab just tuure üles võtma, kui juba kostub puusanõksutamise reggae (muidugi Bob Marley ja «No woman, no cry») ja lugu ongi lõppenud, puändita.
Vanemuises tuli välja uuslavastus
Laura Cunningham «Beautiful Bodies»
Lavastaja Jüri Lumiste, kunstnik Kristiina Münd, valguskujundaja Andres Sarv
Tõlkijad Maarja ja Kirke Kangro
Osades Marika Barabanštšikova, Katrin Pärn, Piret Simson, Kersti Heinloo, Kristel Elling, Janika Sillamaa ja Eva Klemets
Esietendus 19. jaanuaril Vanemuise teatris