Ragne Pekarev: mulle meeldib must huumor, sarkasm ja künism
mõjub näitlejannade glamuurses pilves nagu värske tuul. Isegi omamoodi orkaan – temas on elujõudu ja julgust sedavõrd palju! «Mis lehtedes sahistama?! Mulle meeldivad koledad kohad,» põrutab ta, kui enne vestlust välja pilte tegema suundume.
Hetke põnevaim naisnäitleja on täis üllatusi. Näiteks fännab ta ehitustöid ja kartis kogu lavaka aja, et ta välja visatakse. Ta julgeb kõik otse välja öelda ja see on… mõjus. Väga põnev ja siiruviiruline maailm peitub selle kauni pealispinna varjus.
Seriaal «Sassis», kus on nii peaosaline kui ka stsenaariumi konsultant, oli EFTA gala telekategoorias väga edukas, noppides nii parima seriaali kui ka sarja naisnäitleja tiitli. Ja see pole mingi vedamine! Kes sarja vaadanud, need teavad – see ongi ere õnnestumine täis hulljulget ausust ning särisevat situatsioonikoomikat. Ja muidugi on just see x-faktor, telg ja magnet, kelle ümber kõik keerleb.
/—/
Teie uus tükk «Võrsed» esietendus eelmisel laupäeval, mis lugu see on ja keda seal kehastate?
See on huvitav kulgemise lugu, mille Katariina Libe on kirjutanud ja mis võitis 2021. aasta näidendivõistluse. See pole liiga realistlikus võtmes, pigem mängib inimese sisemaailmas toimuvatele tunnetele. Seal on erineval tasemel kaotusvalu. Samas on seal hästi armsaid ja naljakaid peegeldusi, kuidas mehed mõnda olukorda näevad ja kuidas kellegi kaotus on kellelegi teisele uue algus. Minu tegelane Paula leiab end ühtäkki rajalt, kuhu ta ei oleks elus suutnud end mõelda. Aga ta on kahe jalaga maa peal kõndiv naine ning püüab sellest rahest läbi minna.
Mind pani hirm nii lukku. Ja ma ei osanud end aidata ka. Nüüd ma võtaks muidugi huumorina, kui keegi ütleb, et sul on sarnakramp. Või kui ongi, siis OK, leiame lahenduse.
Ma isiklikult ei taha alla kirjutada lausele, et kui sa oled elus rasked ajad läbi elanud, siis see õpetab sind ja on kuidagi kasulik. Sa ju ei tea, milline su elu oleks siis, kui rasket hetke ei oleks olnud? Jah, valu kasvatab. Aga see ei tähenda, et ilma kannatuseta oleks elu kuidagi poolik või õppida ei saaks rõõmsatest asjadest. Ma väga loodan, et selle jaoks, et saaksin olla õnnelik ja rahul oma eluga, ei pea tingimata tohutu suuri kannatusi läbi elama. Aga nagu meil lavastuseski – me ju ei tea, mis meile teele ette paistakse.
Eelistate maailma positiivsena näha?
Ma eelistaks ilma negatiivseta. Kui keegi küsib, kuidas mul läheb, siis ma ei julge öelda, et mul läheb hästi. Et äkki aktiveerin sellega kuskil mingi Kõiksuse, kes selle peale ütleb: «Oot-oot, ma unustasin sinu täitsa ära. Ah sul läheb hästi, jah?» Põmm! Saad kohe mingi kannatuse kaela ja nii läheb sul ka halvasti. (Naerab.)
/—/