Probleemid probleemidevabas lavastuses
Anu Jalas, Tartu Postimees
Ingo Normet lavastas Vanemuise suures majas etendamiseks näidendi, mis ei tohiks jätta puudutamata suuremat osa inimesi. Teisisõnu, see on lugu, milles avaldub ühe perekonna traagika.
«Suurema kurbuseta» on loodud soome näitekirjaniku Reko Lundáni tekstide põhjal.
Õde-vend Liisa ja Aki (Kersti Heinloo ja Markus Luik) peavad pidevalt tegelema ning toime tulema täiskasvanute probleemidega.
Laste ema (Külliki Saldre) pakib ühel päeval asjad ning suundub linna treeneriks õppima, lubades lapsed peagi enda juurde viia. Linnas tema alkoholiprobleem aga süveneb ning lapsed jäävad isa Ripa (Riho Kütsar) kasvatada.
Sotsiaalne äng
Olukord näib paranevat, kui Ripa abiellub Juttaga (Helena Merzin), kuid varsti selgub, et too on mentaalselt parandamatu ja ebastabiilne inimene ning olukord muutub veelgi hullemaks.
Omajagu segadust külvab ka Jutta ema (Merle Jääger), kes pseudoesteedina pingestab keerulisi olukordi veelgi ja seda ilmse põhjuseta.
Lavastus kujutab endast kõikvõimalike sotsiaalsete probleemide umbsõlme.
Vastutustundetud vanemad ja vastutust võtvad lapsed, alkohol, liigne klammerdumine lähedaste külge, vaimuhaigus ja murdeea probleemid – nende valupunktidega tegeldes näitab lavastus kätte inimliku mõistmise võime(tuse) ja sotsiaalse tundlikkuse piirid.
Sedasorti lavatükkide ilmumine meie teatrirepertuaari annab tunnistust vajadusest ja loodetavasti ka valmisolekust märgata ja mõista keerulisi inimsuhteid.
Lavastaja on realistlikus laadis vormunud lavateosega rõhutanud äratundmist ja kaasamõtlemist.
Õnnestunud näitlejatööd
Lavastuse tugevaks küljeks on hästi õnnestunud näitlejatööd.
Kersti Heinloo ja Markus Luige osatäitmised olid muidu üsna heatasemelises ansamblis kõige meeldejäävamad.
Eriti filigraanselt tõid Merle Jäägeri ja Helena Merzini esitatud tegelased vaataja ette ema ja tütre hälbelise suhte, mis moodustas lavastuses ühe olulise liini.
Huvitavalt mängis kaasa ka Airi Erase lavakujundus: karget põhjamaisust on tunda juba lavastuse alguses. Pöörleval laval mannekeenideks tardunud tegelased ning steriilset valgust heitvad metalsed tänavalambid loovad viirastusliku õhkkonna.
Sotsiaalsete probleemide teravus on fokuseeritud sedavõrd, et lavastuse kunstilisus mõnevõrra taandub. Seetõttu võib juhtuda, et lavastuse sihtrühma mitte kuuluvale kodanikule võib jääda mõnevõrra kesine kogemus.
Lavastus lahendusi ehk «sotsiaalabi» ei paku. Siiski selgineb tänu Normeti lavastusele, et elukriisidele ei pea alati väevõimuga lahendust leidma, vaid mõnel juhul tuleb need lihtsalt läbi põdeda. Lasta asjal selgineda ja settida, nagu tegid seda Aki ja Liisa.
Ingo Normeti lavastatud
• Reko Lundáni «Suurema kurbuseta» esietendus Vanemuise suures majas 3. septembril.
• Tõlkinud Maimu Berg, stsenarist ja lavastaja Ingo Normet, kunstnik ja valguskunstnik Airi Eras.
• Osades Helena Merzin, Merle Jääger, Riho Kütsar, Kersti Heinloo, Markus Luik, Ragne Pekarev, Martin Kõiv, Tanel Jonas, Marika Barabanštšikova, Külliki Saldre.