Positiivse poisi Peeter Paani esimene lend

Tiiu Laks, Eesti Päevaleht

Varem rohkem nüüdiskoreograafiat loonud Oksana Titova lõi Vanemuise uue kogupereballeti tegelased oma lapsepõlvemälestustele toetudes. Väikesed tüdrukud olevat enamikus Peeter Paani armunud ja nii ongi krutskeid ja ka natuke kadedust ja õelust täis poisikese asemel laval üdini positiivne tegelane, kelle ainukeseks veaks on inimlik egoism.

Kuigi neoklassikalise lavastuse eesmärk omaette ei olnud tingimata balleti tegemine ning duetidki on pigem nüüdistantsu mõjutustega, siis ülesehitus, varvaskingad ja eriti haldjate tants paigutavad Peetri kaaskonna ikkagi balleti žanrisse. Lihtsa, kuid leidliku lavakujunduse vahel tegutsevad karakterid tulevad ka ilma balletilike liialdusteta nende tantsukeelest hästi välja, näiteks kas või turtsakas Tinker Bell.

Ometi jääb seiklusrikka loo taustal balletil hoogu väheks. Nii kahjuks ka suurel kaklusel piraadilaeval, kus johnny-deppiliku Kapten Konkskäe pingutused ei ole laval välkuva ilutulestiku kõrval sugugi nii efektsed. Seda eriti arvestades Oksana Titova oskust luua nn agressiivset koreograafiat, mida näitab Estonias etenduva “Hamleti” lõpp, kus tantsuduellid jätavad suu rohkem lahti kui mõõgakangelased kino-ekraanil.