Põrgupõhja elu kujutab ooper
ARDO RAN VARRESE SUURTEOS. A. H. Tammsaare viimane romaan tuleb publiku ette muusikalise loona.
Vanemuine ja «Põrgupõhja uus Vanapagan» … Vanema põlve meenub otsemaid Jaan Toominga lavastus, mis tekitas pool sajandit tagasi vägevaid elamusi ja tõi kaasa uuendusi . Juba ainuüksi see meenutus võiks tekitada uudishimu, kuidas on lahendanud sama kirjandusteose lavaletoomise seesama nüüd, kui väljundiks on muusika. Homme esietendub ooper «Põrgupõhja uus Vanapagan».
A. H. Tammsaare viimase romaani kirjutas Ardo Ran Varres muusikaliseks suurteoseks kaks aastat tagasi, see oli kavandatud 150. hooaja lõpulavastuseks. Heliloojal tekkis ooperi idee aastal 2015. Järgmisel aastal alustas Kristi Klopets libreto kirjutamist.
Idee aastast 2015
«See on maagia, kui 300-leheküljelisest romaanist saab 20 A4-lehekülge ja loo karkass säilib. Kui libreto oli valmis, hakkasin kirjutama avamängu. See oli aastal 2018,» meenutas Varres. «Ja 2020. aasta 2. veebruaril sai ooper valmis.»
Tema üks värskeimaid teoseid, klarnetikontsert «Kahe tu(u)le vahel», kõlas esiettekandes tänavu 4. märtsil sümfooniaorkestri kevadkontserdil.
«Ardo Ran Varres on juba pikemat aega uue ooperi «Põrgupõhja uus Vanapagan» juures töötanud, seega tundus suurepärane võimalus pakkuda publikule tema värskelt valminud klarnetikontserdi esiettekannet just ,» selgitas enne kontserti muusikajuht .
Koroona tõttu tuleb ooper publiku ette kaks aastat kavandatust hiljem. Lavastaja Vilppu Kiljuneni sõnul on Ardo Ran Varrese «Põrgupõhja uus Vanapagan» kahtlemata mitmetähenduslik teos.
Vastuoluline maailm
«Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmõistetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu näib,» märkis lavastaja. «Tammsaare geniaalne Fausti teema ümberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hämmastavalt vastuoluline – saatana missioon Maa peal on päästa inimhinged õndsusesse ja elada ise head õndsat elu. See avab meile vaate paradokse täis maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav.»
Kiljuneni sõnul esindab Varrese muusika kogu oma väljendusrikkuses ja kontrastsuses selle vastuolulise maailma kogemust. «See loob uue narratiivse tasandi, ankurdab sündmused laval olevasse aega ja annab lavastajale tugeva ekspressiivse lähtepunkti, et luua pilt meie kangekaelsest peategelasest talle võõras maailmas,» lisas lavastaja.
Muusikajuht ja dirigent on . Mõnel etendusel võib dirigeerida ka Martin Sildos või Taavi Kull. Kunstnikutöö on teinud Iir Hermeliin, valguskunstnikuna on oma osa andnud Anton Kulagin.
Ooperis on laval Koit Soasepp või Priit Volmer, Rasmus Kull, Karmen Puis, Annaliisa Pillak, Jaan Willem Sibul või Taavi Tampuu, Simo Breede, Pirjo Jonas, Grete Oolberg või Merle Jalakas, Atlan Karp, ooperikoor ja sümfooniaorkester.
Ettekanne ja vestlus päev enne esietendust
Nii nagu oli eelmise ooperi, Richard Wagneri «Tristani ja Isolde» esietenduse eel, korraldab ka nüüd suure maja fuajees asjakohase koosviibimise. Nimelt peab täna kell 15 ettekande kirjandusteadlane Maarja Vaino.
«Põrgupõhja uus Vanapagan» on A. H. Tammsaare viimane romaan, mis ilmus 1939. aasta hilissügisel. Mõni kuu hiljem sai kirjanik oma töölaua taga südamerabanduse ja suri. Maarja Vaino tõdeb oma ettekandes «Vastust oodates», et selle valguses on romaani peamine küsimus – kas lunastus on võimalik? – eriti tähenduslik.
Vaino sõnul ei tulene romaanis lunastusküsimusega tegelemine ainult Tammsaare huvist teoloogiliste paradokside vastu.
Kirjanikku häiris teise maailmasõja eelne õhustik, aina hullumeelsemaks muutuv maailm, kus näis, et inimlikkusele ei olegi enam kohta.
Ettekande järel avavad ooperi tagamaid helilooja Ardo Ran Varres ning lavastustiimi liikmed Vilppu Kiljunen, ja Iir Hermeliin. Vestlust juhib kirjandusteadlane Arne Merilai.