fbpx

Piret Krumm: “Kalevipoeg” purustas minu jaoks eestlase kuvandi


Teatri aastaauhindade galal tunnustati parima lavastaja preemiaga Karl Laumetsa Vanemuises sadamateatris lavale jõudnud “Kalevipoja” eest. Kultuurisaates “OP+” avasid lavastuse tagamaid Laumets koos näitleja Piret Krummi ja “Kalevipoja” uurija Tõnis Parksepaga.

Karl Laumets tõi saates “OP+” välja, kuidas tema hea sõber ja kursusekaaslane Mehis Pihla ütles, et kui Vanemuine ei lavasta EV100 raames “Kalevipoega”, siis on midagi väga valesti. “Kui lõpuks tuli välja, et ma Vanemuisesse tööle lähen, siis ma küsisin Mehiselt, kas me teeme selle ära,” sõnas ta ja selgitas, et elu seadis lõpuks küll niimoodi, et ta jäi seda üksi tegema. “Aga sealt see algtõuge tuli ning see tundus samal nii täiesti hullumeelne idee kui ka ainuõige asi, mida teha.”

“Meie mõte ei olnud tuua eestlastele rahvuskangelane Kalevipoeg, vaid meie kangelane oli selles lavastuses see eepos ise,” ütles Laumets ja kinnitas, et nad suhtuvad “Kalevipoega” eluterve tunnetusega.

Näitleja Piret Krumm tõdes, et temal oli “Kalevipojaga” juba kooliajast oma seos. “Meie õppejõud Anu Lambil on aeg-ajalt sellised välksähvatused ja ühe kooliprojekti raames palus ta sundivalt, et ma loeksin “Kalevipoja” läbi ja valiksin sealt välja mingid jupid,” ütles ta ja kinnitas, et kuigi ta hakkas algul raamatut pika hambaga lugema, siis leidis ta sealt siiski palju üllatuslikku, mis purustas n-ö eestlase kuvandi. “Varem ma suhtusin regilaulu kui pikka ja igavasse agooniasse, mida noor inimene väga kaua kuulata ei taha, aga “Kalevipoega” lahti muukides avanes sealt lendlev ja lopsakas huumor, ilus poeesia, selline männikoore ja kadakasuitsu eripära.”

Tänu “Kalevipojale” avastas Krumm, et eestlased on olnud väga mitmeplaanilised, värvikad ja uhked. “Meessugu pärineb jumalatest ja naissugu pärineb lindudest, ilmselt seetõttu, et kui nad kõnnid, siis nad justkui lendavad ja kui nad räägivad, siis justkui laulavad,” sõnas ta ja kinnitas, et nüüdseks on “Kalevipoeg” tema jaoks vägev, lahe ja väärikas tekst. “See maailm on täiesti väljaspool reaalset aega, nendesse tegelastesse ei saa tavalist radapidi minna.”

(kultuur.err.ee, 5.04.2019)