Paduvihm trügis rokkooperi esietendusel peaosa täitma

Tarmo Noop
A. Le Coqi juhataja

Üks esimesi muusikale, mis mul oli vinüülplaadil, oli «Jesus Christ Superstar». Olin vist toona umbes 12-aastane. Nüüd esietendust vaadates tundsin muusika ära küll ja etendus jättis ikka kustumatu mulje.
Seda kindlasti ka ilma tõttu, olid ju näitlejad äärmiselt vaprad, et sellistes tingimustes esinesid.
Sõnumit ma sellest etendusest ei otsinudki, otsisin eelkõige muusikalist elamust ja äratundmist.
See tahtmine tuli peale küll, et kuulaks oma vana vinüüli nüüd uuesti, vahepeal on ju kuuldud vaid üksikuid hittlugusid sellest muusikalist, kuid kahjuks pole mul enam vinüülimängijat.
Tekkis ka soov muusikali uuesti vaatama tulla, sest vihma tõttu ei saanud ehk kõike täiel rinnal nautida. Sooviksin näha seda kuiva ilmaga, sest usun, et seal on küllaga nüansse, mida veel avastada.

Siim Nõmmoja
Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär

Etendusevälise paralleeli võin tuua Emajõe Suveteatri “Robin Hoodi” viimase etendusega – siis kallas ka vihma nagu oavarrest.
Muidu oli aga «Jesus Christ Superstar» võimas etendus, nägin seda esimest korda. Võimas oli valgusšõu, lavastus ja koreograafia.
Pean tunnistama, et ma pole ooperites-muusikalides küll teab mis kodus, aga mitmed meloodiad sellest etendusest olid tuttavad juba lapsepõlvest, selles mõttes oli äratundmisrõõmu küllaga.
Et vihm segas esietendusel süvenemist – pidin vahepeal tegelema sellega, et ootamatult alanud vihma eest kaitstud saada –, siis tekkis küll tahtmine lavastust uuesti vaatama minna. Just seepärast, et tahaks rohkem süveneda.
Lavastusele endale pole küll midagi ette heita.
Olen ju tartlane ja hästi meeldiv on, et siin üldse selliseid asju tehakse.
Eks näis, kuidas aega ja võimalust on, et see teist korda vaatamamineku mõte tõepoolest ka teoks teha.

Neeme Raig
Pere Leiva nõukogu esimees

Etendus oli vägev. Kõik oli võimas, nii lavastuse ülesehitus kui ka näitlejad. Nemad olid veel eriti vaprad, sest taevaisa oli esietendusel ikka erakordselt karm. Sellist padukat pole ammu näinud.
«Jesus Christ Superstari» nägin esimest korda ja ka muusikat sellest olen varem vaid tükati kuulnud. Seepärast oli etendus mulle tõepoolest meeldiv üllatus.
Kui piibliga paralleele tõmmata, siis lavastuses on lähenemine teistsugune, aga see mind ei häirinud. Ei seganud seegi, et lavastus oli kaasajastatud. Vastupidi, võibolla just seepärast, et oli teistsugune, oligi huvitav vaadata.

Ants Laaneots
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, kindral-major

Tunnistan ausalt, et ma pole midagi sellesarnast ammu näinud. Ja ma ei pea silmas seda, et kaasatud oli poolteistsada näitlejat ja valgusšõu oli võimas. Muljetavaldav oli selle rokkooperi sisu.
Webber (muusika autor Andrew Lloyd Webber – toim) ja Rice (libreto autor Tim Rice – toim) näitavad, et 2000 aasta jooksul pole midagi muutunud: ikka on kurjust ja reetmist. Masendav oli see, et headus jäi kurjusele alla.
See, et 2000 aasta tagune asi on toodud tänapäeva, on võimas. Piibli süžee taustal on näidatud tänapäeva muresid, tänapäeva peegelpilti. Sõjaväelasena nägin ma selles etenduses suitsiiditerroriste, Iisraeli-Palestiina konflikti jne.
Väga hea oli seegi, et rokkooperi sõnu näidati tablool. Oleme käinud oopereid vaatamas küll ja kui see on veel võõramaa keeles, ei saa ju paljud sellest aru. Et aga nüüd oli tekst tablool, jõudis sisu palju enam inimeste psüühikasse.
Kahju oli mul näitlejatest, kes pidid esietendusel paduvihmas esinema. Ma tõsiselt muretsen, et ega keegi neist külmetada saanud.
Kui natuke kriitikat teha, siis minu jaoks lõppes etendus minoorses toonis. Teine asi oli see, et Jeesus oli ju ajalooliselt võitleja, kes võitles variseridega ja kes suutis rahvast juhtida.
Stephan Hansen (Jeesuse osatäitja – toim) võinuks natuke sõjakamalt ja mehisemalt esineda, võinuks Jeesust rohkem võitlejana näidata, mitte vaid tegelasena, keda piinati ja kes risti löödi.

Mait Trink
Laulja ja muusikaõpetaja

Esietenduse esimese kümne minuti jooksul tekkis küll mõtteid, et üht-teist võiks teistmoodi teha või paremini mängida, aga need mõtted kadusid, kui hakkas sadama. Küllap leebusid ka teised vaatajad, kes plaanitsesid hiljem kodus nuriseda.
Tähtsamatest osatäitjatest tõstaksin esile Alexander Lycket, kes laulab Pontius Pilaatust, ja Vaiko Eplikut Juudase osas. Väga tublid!
Natukene raske oli esitust vaadata selle pärast, et ma olen liiga palju kuulanud «Jesus Christ Superstari» esimest plaati, kus Jeesust laulis Ian Gillan. Lõppkokkuvõttes sain esietenduselt siiski ääretult hea elamuse.

Paul-Eerik Rummo
Kirjanik ja rahvastikuminister

Rokkooperi esitus oli minu arust väga hea ja ühtlane. Neid ilmastikuolusid arvestades, milles esietendus tuli ette kanda, võib seda lausa kangelaslikuks nimetada. Oli igati rabav elamus.
Kindlasti tuleb tunnustada lavastaja Georg Malviuse suurt professionaalsust kireva päritoluga artistkonna kokkusulatamises ühtseks ansambliks.