Loe

Paavo Nõgene pressib Vanemuisesse hitte

Postimees

Lõppeval nädalal Vanemuise peaprodutsendiks nimetatud Paavo Nõgene (23) leiab, et maailmanimedega muusikalid ei peaks olema üksnes suviseks rahateenimise allikaks, vaid võiksid publikut aasta ringi teatrisse tuua.

Paavo Nõgene, mida tähendab ühes riigiteatris peaprodutsendi koht?
Minu ülesanne on tegeleda enamiku teatri repertuaariväliste suur- ja eriprojektide ning repertuaarisiseste suurprojektide produtseerimisega. See tähendab, et kui tänasel päeval on Vanemuise teatri koostööpartneriks kas või suvemuusikali «Jesus Christ Superstari» puhul eraettevõte (Paavo Nõgesele endale kuuluv firma PNG Events – toim.), siis nüüd on juhi sooviks produtsent n-ö kodustada.
Plaanis on tuua repertuaari mõni suuremahuline muusikal, mis vajab eraldi produtsenti. Ma olen ka kunstinõukogu liige ja mul on õigus avaldada arvamust teatri repertuaari koha pealt. Töö põhirõhk jääb projektidele, mida Vanemuine võiks teha enam.

Milliseid projekte võiks Vanemuine siis enam korraldada?
Need võivad olla muusikalid, ringreisid, teatraalsed kontserdid, nagu eelmisel aastal oli «Ooperitähed augustiöös»… Võib-olla ka midagi muud. Kindlasti ei hakka ma korraldama sülti. On neid projekte viis, kümme või rohkem, pole oluline. Minu töö vilju hakkab publik nägema hooajal vähemalt kahe aasta pärast.

Kust hakkab tulema raha suurprojektide jaoks?
Et neid ellu viia, tuleb leida igal juhul kasulikke koostööpartnereid. See on minu ülesanne, saada enam reklaamiraha ja nii edasi. Eks seda mingil määral tehakse ka praegu, aga võib-olla mitte nii aktiivselt.

Tähendab see, et peaprodutsendina seate esikohale teatri kui äriettevõtte ja selle, kui hästi üks või teine projekt müüb ja teatrile kasu toob?
Kindlasti mitte. Riigiteatri eesmärk ei ole teenida kasumit. Riikliku tellimuse puhul peab tegema nii kunsti kui ka projekte, mis on kommertslikud või majanduslikult kasulikud. See peab olema tasakaalus. Teha tuleb ilmselgelt mõlemaid. Oleks ülivale suunata kõik kommertsi peale.
Samas on selge, et pole ju kasulik hoida repertuaaris lavastusi, millele ei jätku publikut.
Igale lavastusele tuleb prognoosida oma eluiga. On maailma teatriteski juhuseid, et paljud tükid on repertuaaris puhtalt nimede pärast ja neid mängitakse võib-olla kord kolme kuu tagant.
Nii ka Eestis: on tükke, mida on vaja imago pärast ja mida tuleb kolme kuu tagant vaatama täissaal, samas peavad olema tükid, mis toovad publikut ja majanduslikku kasu iga päev.

Saate te siiski konkreetselt nimetada, mis peab juurde tulema?
Mina näen, et suure lavaga Vanemuine võiks olla teater, kes omab oma püsirepertuaaris ühte maailma mõistes hittmuusikali. Ma leian, et Vanemuine oma tehniliste omaduste ja kollektiiviga on võimeline seda reaetendusena tegema. Eesmärk pole kellelegi teisele kanna peale astuda, teiste teatrite lava või olemasolev koosseis seda lihtsalt ei võimalda.

Vanemuise teatrit võiks nimetada nn kombinaatteatriks, kus on ainsana Eestis esindatud nii balleti-, muusika- kui draamavaldkond. Kas on mõttekas nii jätkata või tuleks muuta žanrieelistusi?
Minu soov on, et muutusi ei toimuks. Sest kui ükskõik milline lüli ära lõigata, kaotavad korraga kõik. Kombinaatteatriks olemine on Vanemuise tugevus.

Mitmed teatrid loodavad ühe võimalusena oma rahakoti täiendamiseks sagedamini mängitavatele külalisetendustele. Teine võimalus rahaliselt kesiseid hooaegu parandada on kohati ebakvaliteetsete suvemuusikalide tootmine. On see normaalne?
Just sellepärast ongi vaja teatrisse eraldi rahalisi toetajaid, et oleks võimalik kvaliteeti tõsta. Selge, et praegu on suvemuusikalid peaasjalikult sissetoovad projektid. Paljud teatrid on üritanud lahendust leida just suveprojektidest, näiteks Endla teater oma ventilatsiooniprobleemidele.
Muidugi ei pruugi loodetud tulu tulla – näiteks toon «Cabaret» Vanalinnastuudios või «Aida» eelmisel aastal Vanemuises. Küsimus on tasemes ja ma olen veendunud, et Vanemuine läheb tänasel päeval kvaliteedis ülesmäge.

Olete teie siis seda meelt, et teater ei pea üksnes riigilt lisaraha ootama, vaid võib seda edukalt ka erasektorist ammutada?
Loomulikult on raha võimalik mujalt saada. Eks iga ettevõte saab konkreetseid teatriprojekte toetades kasu kontaktide ja imago näol. Väidan, et Eestis on ettevõtteid, kes on altid kultuuri toetama palju rohkem kui me neid reaalselt näeme. Selleks tuleb aga tööd teha, nendega tuleb suhelda. Muidugi loevad ka isiklikud tutvused ja sidemed. Küsimus on, mida, kuidas ja kellele pakkuda. Eestis mängib rolli ka see, kes pakub.

On teil välja pakkuda mõni imenipp, kuidas publikut teatritesse juurde tuua?
Valdavalt kvaliteediga. Eestlane on jube targaks kasvanud ja ei kipu enam mingit jama vaatama. Ta valib väga palju, räägib sellest oma sõbrannale ja nii edasi. Kui ühe korra libastud, tähendab see suurt publikukaotust. Ja kvaliteet peab silma hakkama juba teatriuksest sisenedes.

Uueks valgustusala juhatajaks saab 1. veebruarist Andres Sarv. Tähendab see seda, et loobute valgustusalast lõplikult?
See inimene tuleb teatrist samalt alalt, olles töötanud seal ka enne mind. Kindlasti on tegu palju kogemusi omava inimesega. Selge on see, et ma ei kavatse ise sellest alast kunagi loobuda. Valgus on see, mis on hinges… Seda ei saa lihtsalt küljest lõigata.
Iseasi, kui palju mul selleks nüüd aega jääb või kas ma seda Vanemuises teen. Kindlasti tegelen sellega edasi, sest valgus on minule oluline.

Ka Vanemuise peaprodutsendina jääte meelelahutusfirma PNG Events juhiks?
Loomulikult. Me oleme teatrijuhi Aivar Mäega kokku leppinud reeglites, mida ma eraettevõtluses teha võin ja mida mitte. Näiteks kui minu firma saab mõne muusikali litsentsi, pean ma seda esmalt pakkuma Vanemuise teatrile. Kui nemad seda ei soovi, on mul õigus muusikali mujal teha või mujale pakkuda.

See tähendab, et peaprodutsendina omaenda firmaga nn allhankelepinguid te sõlmima ei hakka?
Ei-ei. Kindlasti mitte. «Jesus Christ Superstar» on teatri ja PNG Eventsi viimane ühisprojekt. Vähemalt seni, kuni olen teatri peaprodutsendi ametikohal.

Paavo Nõgene
• Sündinud 13.03.1980. a Tartus
• 1995 asus Vanemuise teatris tööle valgustusala abitöölisena
• 1998 sai temast valgustusala juhataja
• 2000 üritusturundusettevõtte PN Management juhatuse esimees
• 2002 üritusturundusettevõtte PNG Eventsi juhatuse liige
• Korraldanud Raimond Valgre laulufestivale, ooperi «Tosca» Tartu Raekoja platsil, Siiri Sisaski autorikontserttuuri Eesti teatrites, muusikalid «Evita» ja «Aida», Kreisiraadio juubeligala
• Osalenud muusikalide «No No Nanette», «Les Misérables», «Miss Saigon» töös

Peaprodutsendi lavastused 2004
• Andrus Vaariku «Vigased pruudid» esietendub suvelaval 5. augustil. Lisaks näideldakse Tartu põllumajandusmuuseumis, gastroleeritakse Eestis ning osaletakse festivalil «Draama 2004».
• Detsembris lavastub Vanemuises ballett «Pähklipureja», lavastaja tuleb Stockholmi Kuninglikust Balletist. 22 etenduses näitlevad välissolistid.
• Detsembris esietendub Ain Mäeotsa lavastus «Gurmaanide õhtusöök». Tükis teeb kaasa viis näitlejat ning 30 pealtvaatajat, kes osalevad kõik ühisel õhtusöögil – publikust saavad näitlejad. Etenduse peakokk on Imre Kose. Lavastus viiakse ka Tallinna.

——————————————————-

Aivar Mäe
teatrijuhi kt

Uue inimese töölevõtmisel lähtun eelkõige siiski persoonist. Ma arvan, et Vanemuise teatrile on värsket verd vaja, ja leidsin, et see inimene töötas seni vale koha peal. Kuna praegu tehti koostööd erafirmaga, siis leidsin, et Vanemuise kaubamärki on vaja toetada tõhusate projektidega.
Kui siiani tegi Paavo Nõgene ühte projekti aastas – teatri suvemuusikali -, siis nüüd räägime juba aastaringsest tööst nii draama-, balleti- kui ka muusikasektoris. Kõik uued põnevad projektid vajavad produtsendipõhist tegevust ja ühte vastutajat.
Eks muidugi on fundraising’u osa (rahastajate leidmine – toim.) oluline, aga samas – meil on ainsana Eestis olemas tööressurss, sest kõik valdkonnad on esindatud. Selle võrra on kas või meie piletihinnad madalamad. Ega muusikaliprojektides ole midagi uut, aga jagatud vastutus pole niisuguste suurtükkide elluviimiseks hea.
Kuna aasta algusest on teatris uus struktuur, siis on selge, et suurte riskidega ja vastutusrikaste projektidega peab tegelema üks inimene.

Mikk Purre
Vanalinnastuudio arendusjuht, muusikalifirma Smithbridge Production produtsent

Hea näide on Eesti Televisioon, kus on mindud üle produtsendisüsteemile. See on õige areng ka teistes kultuuriasutustes, eriti veel nii suurtes teatrites. Kunagi tahtis seda Eesti Draamateatris teha Merle Karusoo, kuid oli ametis liiga lühikest aega.
Proovisime ka Vanalinnastuudios, ent siin niisugune ametikoht end ei õigustanud, sest teatri isikkoosseis on väike. See, et Paavo Nõgene selle ametikoha sai, on igati loogiline: ta on end õigustanud väga võimeka produtsendina «Aida» ja «Evita» juures. Ma arvan, et ta on õige mees õiges kohas.
Eks konkurentsiks peame kogu aeg valmis olema. Sisuliselt midagi väga palju ju Vanemuise teatris ei muutu, eelkõige on see teatrile sisemiselt kasulik.
Lõppude lõpuks paneb muusikaliturg kõik paika: on selge, et rohkemaks neid muusikale niikuinii minna ei saa, sest 4-5 muusikali aastas on ikkagi maksimum. Arendada saab aga kvaliteeti, paremaks muuta isikkoosseisu ja suurendada mängukordi.

24.01.2004