Paavo Nõgene: meil pole vähimatki kavatsust lavalt taanduda
Paavo Nõgene, Tartu Postimees
Alanud on aasta, mida paljud on oodanud. Ja kartnud. Lugedes lehti, kuulates raadiot või vaadates televiisorit jääb kohati mulje, et kohe saab kõik otsa. Kivi ei jää kivi peale ega katus pea kohale.
Et algamas on täiesti uus ajastu, kus seni kehtinud reeglite ja toiminud elukorraldusega ei ole midagi pihta hakata. Negatiivsed uudised trügivad tuppa ustest ja akendest.
Minult kui Vanemuise teatri praeguselt direktorilt on viimase poole aasta kestel õige mitmed ajakirjanikud küsinud, mis saab nüüd teatrist. Juba küsijate nägudest on näha, et kõlama peaks vastus: teatriga on varsti lõpp. Ots. The End.
Sugugi mitte, täiesti vale vastus. Mõistagi olen nõus, et majanduslikult keerulisem aeg seisab veel ees ning see aeg sunnib meid kõiki olema senisest säästlikum ja kulutusi tehes tähelepanelikum. Aga see pole kaugeltki katastroof.
Usku toitev aasta
Vanemuise teatrile oli 2008 väga hea aasta. Eesti juubeli aastal jõudis Vanemuises lavale 13 uuslavastust, nende seast kolm olid eesti algupärandid: «Koidula veri», «Ruja» ja «Detektiiv Lotte».
Kõiki neid lavastusi – välja arvatud suvise suurettevõtmisena tehtud «Ruja» – saab ka alanud aastal Vanemuises näha, seega on publik need lavastused huviga vastu võtnud.
Teater andis lõppenud aastal rohkem kui poolsada etendust-kontserti väljaspool Tartut, mõned neist aga koguni väljaspool Eestit. Ikka eesmärgiga näidata tartlaste tehtavat teatrikunsti Tartust kaugemalgi.
DVDle sai «Ruja», CDle «Detektiiv Lotte» ja «Lumekuninganna» ning lähiajal tuleb sellele Vanemuise balletitrupi 70. sünnipäeva puhul lisa. Mis aga kõige tähtsam, läinud aasta oli publiku arvukuselt viimase kahekümne aasta parim. Aastaga ligi 200 000 külastust on tulemus, mis süstib vanemuislastesse tubli portsu usku ja veendumust raskemad ajad kenasti üle elada.
Kõigile ei saa kunagi meeldida. Samas on aga Vanemuisel kui Eesti suurimal ja ühtlasi ainsal kolmežanriteatril kohustus oma repertuaari koostades olla võimalikult mitmekesine ja paljusid vaatajakihte haarav.
Tragöödiast operetini
Alanud aastal pakumegi vaatamiseks lavastusi Shakespeare’i tragöödiast kuni Abrahami operetini. Kindlasti ei hakka Vanemuise keerulistel aegadel panustama üksnes kergematele žanritele, mis hõlpsasti inimesed saali meelitaksid. See oleks ummiktee.
Küll plaanib aga Vanemuine järgmisel hooajal tuua repertuaari rohkem laste- ja noortelavastusi, et nendel vanuserühmadel oleks Vanemuise teatrisse asja tihemini kui kord aastas.
Vanemuine peab kindlasti säilitama oma eripära, kolmežanrilisuse, ja pakkuma mitmekesist repertuaari nii sõna-, tantsu- kui ka muusikateatri vallas. Etenduste hulk ei tohi väheneda, sest selle all kannataks eelkõige publik.
Teater jätkab ka sel aastal oma normaalset tegevust: lavale jõuab 13 uuslavastust, nende hulgas ka üks uus suvelavastus, ning vabas õhus suurejooneline balletigala.
Miks ma neid ridu kirjutan? Selle kirjatüki mõte on kinnitada, et Vanemuise teater ootab teid, head tartlased, ka 2009., 2010., 2011. aastal ja edaspidigi.
Talitada nutikamalt
Jah, alanud aastal Vanemuise teatri eelarve mõnevõrra väheneb. Väheneb ka külastajate koguhulk, sest eeloleval suvel me ei plaani ette võtta nii suurejoonelisi ja kulukaid lavastusi, nagu oli «Ruja».
Anname endale selgelt aru, et peame lähiaastatel toimima säästlikumalt ja nutikamalt, kuid Vanemuine teeb seda nii, et saalis istuvale publikule see lavalt välja ei paista.
Järgmised kaks aastat on Vanemuisele juubeliaastad. Tänavu tähistab Vanemuise ballett oma 70. sünnipäeva ning aastal 2010 saab Eesti rahvusliku teatri häll Vanemuine 140 aastat vanaks. Juubelipidustused toovad meie armsasse Tartusse kindlasti palju uhket ja huvitavat.
Lõpetuseks: ärge unustage, et kõik on meie enda teha. Elu on täpselt nii ilus, kui ilusaks me ta ise elame, oskame elada – see kehtib ka keerulisematel aegadel.