Operett tuleb Vanemuises lavale esialgses stiilsuses
Kuigi krahvinna Mariza loobib ühes stseenis pakkide viisi rahatähti, ei saa teda süüdistada laristamises, sest lähemal uurimisel selgub, et loobitav ei ole käibiv valuuta.
Mariza kätest lendavad mõisavalitseja Taszilo jalgade ette rahakujuliseks kujundatud paberilehekesed. «Päris raha ei ole eetiline laval kasutada,» ütles kunstnik Silver Vahtre. «Nii et see on raha, mis on käibel ainult siin lavastuses.»
Kui Vahtrega päris rahast rääkida, siis ei saa ta Vanemuise teatrile opereti lavaletoomisel koonerdamise pärast etteheiteid teha. «Minule ei ole küll kitsendusi tehtud,» märkis kunstnik.
Kerge elu peegeldus
Samas polnudki lavastuse kujundamisel tarvis luua muljet hiilgavast rikkusest, sest Imre Kálmáni populaarseimaid operette pajatab elust art déco nimelise kunstistiili valitsemisaja alguses.
«Art déco on oma loomult konstruktivistlik,» selgitas Vahtre. «Ta ei edvista rikkusega, vaid paistab silma lihtsuse, kerguse ja otsekohesusega. Minu meelest on see üks väga ilus stiiliperiood.»
Ka lavastuses kõlav muusika on Vahtre meelest ilus ning kogu operett armas ja helge. Selles peitub ka üks põhjusi, miks 1924. aastal kirjutatud «Marizat» on ainuüksi Eestis lavastatud enne nüüdset esietendust juba 14 korda.
Sügavmõttelist elukaemust ei ole sellest kerglasest meeldejäävate meloodiatega lavaloost otsitud. Ei ole seda ka nüüdses lavastuses, mis jõuab täna Vanemuise suures majas vaatajate ette saksa lavastaja Thomas Wiedenhoferi käe all.
«Vahepeal on «Marizat» lavastatud aina 19. sajandi, vik-toriaanliku ajastu stilistikas – pikad tualetid, boad, lehvikud,» rääkis Vahtre. «Thomase eesmärk oli lavastada nii, nagu Kálmán on kirjutanud.»
Mariza tuleb oma mõisa
Loo sisu on aga endiselt elukauge. «Laval on näha, kuidas rikas krahvinna, kes pole kaua aega oma mõisas käinud, tuleb ja teatab, et on kihlunud,» rääkis libreto tõlkija Õnne Feldman. «Kõik imestavad, et kus on siis peigmees.»
Nagu hiljem selgub, on krahvinna Mariza oma kihlumise ja ka peigmehe välja mõelnud, et lahti saada arvukatest austajatest, kes tahavad temaga aina abielluda ja nõnda tema raha endale saada. Kuid too väljamõeldud peigmees ilmub siiski kohale.
Krahvinna mõisas hakkab valitsejaametit pidama krahv Taszilo, kes on tegelikult teise mõisa omanik. «Kuna tema mõis läks pankrotti ja ta pidi isa võlgasid tasuma, tuli ta Mariza mõisasse, et valitseja ametis raha teenida. Mõisavalitseja ja Mariza hakkavad teineteist armastama,» pajatas Feldman.
Väljamõeldud ja kohale saabunud peigmees hakkab armastama Taszilo õde, kes on Mariza sõbranna. Kaks paari saavad lõpuks kokku. «See on keeruline ja rõõmus lugu,» rääkis tõlkija. «Ja vahepeal on tšaardaš ja vein ja pidu ja…»
Palju lavajõude
Lavastuses teeb kaasa tavatult palju lavajõude. Esimeses stseenis on vaatajate ees ka 11 last, kellest noorimatel – solist Jan Oja tütar Marta ja dirigent Lauri Sirbi poeg Karl Aleksander – on vanust kõigest viis aastat.
Väikese, kuid olulise vürstinna Božena rolli teeb lavastuses Eesti vanim tegevnäitleja Herta Elviste. Krahvinna Mariza osas astub vaatajate ette Pille Lill või Alla Popova.
«Kuigi Mariza laulupartii tundub olevat kerge ja õhuline, on see häälele tõeline väljakutse,» ütles lavastaja. «Laulda tuleb väga kõrgelt ja samas ka väga madalalt, mitmed solistid on seda rolli mängides kaotanud oma hääle.»
Krahv Taszilot kehastab Mati Kõrts või Jan Oja. Mõisavalitseja parema käe Csekko osa on lavastaja andnud täita Tiit Lilleorule, kelle ema Helga Lilleorg laulis Lisa partiid «Krahvinna Mariza» eelmises Vanemuise lavastuses 1955. aastal.
Saksa lavastaja
Vanemuises varem Gaëtano Doni-zetti koomilise ooperi «Armujook» lavastanud Thomas Wiedenhofer on Eesti Muusikaakadeemia külalisprofessor ja ooperistuudio juhataja.
Ta on tuntud ka Alatskivil, kus ta on laulutudengitele esinemiskogemuse andmiseks suviti lavastusi loonud.
Sel suvel tahab Wiedenhofer Alatskivile kaasa võtta oma sõbra Hans Wünschi, saksa kunstniku ja restaureerija, kes on valmis andma Eesti kunstitudengitele edasi teatrikulisside maalimise oskusi.
«Krahvinna Marizas» teeb kaasa kaks Wiedenhoferi endist tudengit – Kristina Vähi ja Urmas Põldma. «Ma näen, et mu töö Eesti Muusikaaka-deemias on vilja kandnud,» ütles lavastaja.