Loe

Ooperit tuli juhatama eesti dirigent Saksamaalt

Tartu Postimees

Tänaõhtust koomilise ooperi «Sevilla habemeajaja» etendust juhatab Heidelbergi Ooperiteatri dirigent Hendrik Vestmann (29), kes kasutab võimalust veeta osa oma talvepuhkusest kodumaal.
Noor ja andekas dirigent on Vanemuise pressiesindaja kinnitusel üks kandidaate teatri tulevast hooajast vabanevale muusikajuhi ja peadirigendi kohale.
Kui Vestmann oli lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise ja orkestridirigeerimise erialal, avanes tal võimalus omandada 2002. aastal magistrikraad Karlsruhe muusikakõrgkoolis. Samast ajast on ta Heidelbergi Ooperiteatri dirigent.
«Sinna sain tööle nii, nagu see saksa süsteemi järgi käib,» rääkis Vestmann. «Mul on oma agentuur, mis pakub võimalusi Saksamaal töötada. Igas ooperiteatris saab konkursi korras dirigeerida.»

Õnnestunud konkurss

Konkursil Heidelbergis tuli ka klaverit mängida, laulda ja dirigeerida. «Mul oli õnne,» nentis 29-aastane dirigent. «Välismaalasel ei ole Saksamaal kuigi lihtne tööd saada.»
2002. aasta sügisest on tema juhatada olnud muu hulgas Rossini «Tuhkatriinu», Puccini «Tosca» ja Wagneri «Tannhäuser». «On olnud ka väiksemaid lavastusi, operette, kontserte ja muudki,» rääkis Vestmann.
Oma karjääri jooksul on ta dirigeerinud orkestreid Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal – teiste seas Tampere, Baden-Badeni, Rostocki ja Halle filharmoonikuid.
Vanemuise teatri sümfooniaorkestri ette astus ta viimati kaheksa aastat tagasi, et juhatada Gounod’ ooperit «Faust».

Tavatu ja tavaline ooper

Vanemuise «Sevilla habemajaja» lavastas mullu novembris Liis Kolle, kes õpib Saksamaal lavastamist. Vestmannil oli end Tartusse tulekuks valmistudes kasutada esietenduse videosalvestis.
«Nii et olen lavastust näinud ja olen ka internetist lugenud arvamusi selle lavastuse kohta,» ütles noor dirigent. «Lavastus on väga hea.»
Rossini «Sevilla habemeajaja» esietendus Roomas ligi 190 aastat tagasi. Vanemuise varianti on kriitikas hinnatud nii kujunduslikult kui ka lavastuslikult üsna tavatuks.
«Kui võrrelda Saksamaaga, kus laval on tõelisi hullumeelsusi, siis on see täiesti korralik lavastus,» ütles Vestmann. «Saksamaal on mõnes lavastuses näiteks armastusstseenid veidi avalikumad, kui me siin oleme näinud.»
2001. aastal osales Vestmann Eri Klasi assistendina Tampere Ooperis Tshaikovski «Jevgeni Onegini» väljatoomisel.
2002. aastal võeti noor eesti dirigent Deutsche Musikrati Dirigentenforumi liikmeks.

Muusikajuhi lahkumine

Kui Vanemuine valmistus mullu septembris avama oma uut hooaega, märkis teatri muusikajuht ja peadirigent Mihkel Kütson, et algav hooaeg jääb tema viimaseks aastaks Tartus.
«Ma töötan ka Hannoveri Riigiooperis ja töökoormus on ääretult suur,» selgitas ta.
Tallinna muusikakeskkooli 1989. aastal ning Hamburgis teatri- ja muusikaülikooli 2001. aastal lõpetanud Kütson asus Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendi ametisse augustis 1999.
Vabanevale ametikohale sobivat dirigenti valides on teatri juhtkond andnud võimaluse end näidata ka jaapani dirigendil Kiyotaka Teraokal, kes juhatas väikses majas 4. ja 10. detsembril Verdi ooperit «Maskiball».
«Nii oli võimalik jälgida tema tööd solistide, ooperikoori ja orkestriga,» ütles Vanemuise teatri juhi kt asetäitja Kulvo Tamra. «Aga et uut muusikajuhti on vaja alates uuest hooajast, siis on sellega veel aega.»
Nüüd värskendab oma tutvust Vanemuise orkestri ja Tartu publikuga Hendrik Vestmann.
«Sevilla habemeajaja» etendus algab täna kell 19 Vanemuise väikeses majas.

19.02.2004