Rasmus Kull rääkis, et kui muidu näeb publik teatritööst kõige enam professionaalsete piltnike hoolikalt valitud fotosid prooviprotsessi lõpust täisgrimmide ja -kostüümidega, siis tema üritas tabada inimesi kohtades, kuhu päris fotograafid ei tiku – lava külgkardinate vahel, proovisaalides, etenduse ooteruumis, kohvikus. «Need hetked on sama tähtsad kui klantspildid lavastustest,» tõdes Kull.
Ooperisolist Rasmus Kull avaldas fotonäitusekujulise armastuskirja oma kolleegidele
Tartu Postimees
Vanemuise suure maja publikugaleriis ehk jalutusruumis saab vaadata ooperisolist Rasmus Kulli fotonäitust «Kiljatused rohke vibraga». Näitusepiltidelt peegeldub vastu, millist teatrit tehakse siis, kui publik pole veel saali jõudnud või kui on sealt juba lahkunud.
Mõned fotod, mille Kull sadade kuni tuhandete fotode seast välja valis, on lavastustest, mida enam kunagi ei mängita. «Loodetavasti annavad need pildid ka aastate pärast aimu, millist vaimsust nad kandsid,» sõnas Kull.
Näitus on ühtlasi Kulli armastuskiri kolleegidele, kes teda aastaid tagasi oma ridadesse tervitasid ja kellega tal on olnud tore veerandi oma elust lavalaudu kulutada.
Näituse pealkiri tuleneb lavastuse «Õhtu Kálmániga» arvustuse (Sten Sang, Tartu Ekspress, 2015) pealkirjast. ««Kiljatused rohke vibraga» on väljend, mis juba aastaid endale uut hingamist on otsinud ja lõpuks selle näituse pealkirjana väärilise paiga Vanemuise pikas ajaloos leiab,» märkis Kull.
26.10.2021