Ooper toob lavale lapsnäitlejad

Täna õhtul esietendub Vanemuise väikeses majas Giacomo Puccini ooper «Madame Butterfly», mille kõige väiksem osatäitja Simon Elken tahab suureks kasvades hakata isaks, vanaisaks või lavastajaks.
Ooperit dirigendipuldist juhatav Hendrik Vestmann ei mäleta, millisest ametist unistas tema kolmeaastasena. Just nii noorelt tuli tal veerandsada aastat tagasi ooperihuviliste ees üles astuda samas osas, nagu seda teeb täna kuulsa vanemuislasest bassi Evald Tordiku lapselapselaps.
Simon Elkeni osa on väike, kuid samas suur. Ta peab teises vaatuses muu hulgas askeldama ühe lendlevate ribadega mänguasjaga ja liikuma laval koos oma mänguemme tädi Allaga. Päris emme tuleb lavale koorilauljana samuti jaapanlanna kostüümis.
Mänguemme on Alla Popova ehk ooperi «Madame Butterfly» üks nimiosalisi (teises koosseisus on samas rollis Julia Semjonova). Päris emme on Liina Tordik.

Lapsena laval

Veerand sajandi tagustest etendustest ei ole Hendrik Vestmannil meeles suurt midagi. «Palju see kolmeaastane laps ikka mäletab, aga ma olen kuulnud, et see oli fantastiliselt hea lavastus,» ütles praegune Vanemuise teatri muusikajuht.
Lõpustseen, milles Butter-fly saadab lapse mängima, seisab dirigendil siiski mälupildina silme ees. «Pidin minema laval majaukse taha ja kui etendus läbi sai, keeras lava meid tagant ette,» ütles ta. «Mäletan, et mulle hirmsasti meeldis see lavaga sõitmine.»
«Madame Butterfly» lavastas toona Ülo Vilimaa, nimiosas oli praeguse Vanemuise muusikajuhi ema Silvia Vestmann.
Täna toob selle ooperi Vanemuise väikeses majas vaatajate ette lätlane Guntis Gailitis.
«Ta rõhutab oma lavastuses selle ooperi ilu,» ütles Vestmann. «Ta üritab vältida traagikat viimase hetkeni, nii et Butterfly rõõm ja lootus püsib peaaegu lõpuni. Talle on tähtsad detailid ja omavaheline kontakt laval.»
Gailitise sõnul on tema lavastuse keskmes inimsuhted, ent samal ajal hargneb teisigi liine. «Sellest tuli heas mõttes traditsiooniline lavastus,» rääkis ta. «Ülepingutatud tänapäevasust ma taga ei ajanud. See on intiimne, kuid samas ka poliitiline ooper.»

Modernseks väänamata

Gailitise arvates on Puccini «Madame Butterflyd» viimasel ajal lavastuslikult enamasti modernseteks eksperimentideks väänatud. Originaalitruudust põhjendab ta ka sellega, et kauni ja traagilise loo maailmaesietendusest möödub tänavu sada aastat.
Jaapanlanna Cho-cho-sani alias Butterfly ja mereväelase Pinkertoni armastuse lugu leiab aset Jaapanis Nagasakis. Jaapani neiu võidab ameerika noormehe südame, siis kaotab selle ning teeb lõpuks harakiri.
«Madame Butterfly» draamaversioon esietendus menukalt 1900. aastal New Yorgis. Edu kandus üle Atlandi ookeani Euroopasse. Puccini ooperi esmaettekanne oli 1904. aastal La Scala ooperiteatris.
Praegu on «Madame Butterfly» Vanemuise pressiesindaja Tambet Kaugema teatel üks maailma kõige mängitavamaid oopereid, kus kõlavad imekaunid aariad armastusest, kaotusest, valust ja lootusest.
Lavastaja Guntis Gailitis on töötanud alates 1969. aastast Läti Rahvusooperis lavastaja, pealavastaja, kunstilise juhi ja direktorina. Ta on teatrihuviliste ette toonud üle 40 ooperi.
Aastatel 1983–1996 töötas ta draamaõppejõuna Läti Muusikaakadeemias, praegu on Läti Rahvusooperi lavastaja.

Kaks esietendust

Täna on Vanemuises «Ma-dame Butterfly» esimene esietendus.
Teises esietenduses homme saab kuulata teise koosseisu peaosaliste laulmist ja vaadata, kuidas mängib teine lapsnäitleja, Norman Uustal (5). Tema ema hoolitseb samal ajal lava taga rekvisiitide eest, publiku hulgas on aga veerandsada aastat tagasi Butterfly osas hiilanud Silvia Vestmann.
«Lapsed mängivad väga hästi,» kiitis dirigent Hendrik Vestmann. «Kindlasti paremini kui mina. Mul ei olnud etenduses suurt midagi teha – läksin lavale, mind võeti sülle, pandi maha ja midagi erilist tegema ma ei pidanud.»
Nüüd on lavastaja andnud mõlema koosseisu lapsnäitlejaile võimaluse laval ka tegevuses silma paista.