Ooper avab loomingulisi saladusi

Raimu Hanson, Tartu Postimees

Moskva ooperilavastaja Dmitri Bertman saabus esmaspäeval Eestisse Itaaliast, kus tema käe all jõudis vaatajate ette «Boriss Godunov». Tartus ootasid teda «Hoffmanni lugude» viimased proovid.

«Ta on väga värvikas, originaalsete ideede ja sügava taustaga lavastaja,» iseloomustas teda lavastuse muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp.

Jacques Offenbachi «Hoffmanni lood» esietendus Pariisis aastal 1881. Estonias on seda fantastilist ooperit lavastatud neljal korral, Vanemuises tuleb see aga esimest korda vaatajate ette 10. märtsil.

Saatan ja Muusa

«Kunstnikus elab kaks isiksust – Saatan ja Muusa. Nende koostöös sünnib looming,» selgitas Bertman lavastuse kontseptsiooni. Loomingu ja looja, kunstniku ja kunsti olemust avava lavastuse märksõnad on ka fantaasia ja illusoorsus.

Köitvuse nimel on lavastaja «Hoffmanni lugude» algvariandi muusikalisi numbreid ümber tõstnud ja sündmustikku tihendanud.

Bertmani sõnul on ta hoidunud tegemast ooperilavastusi, kus «solistid tulevad lavale, panevad käed kõhule ja hakkavad laulma». Ta üritab teha oma tööd nii, et publik «ei saaks lavalt silmi lahti».

Nimiosalise Hoffmanni ühe kehastaja Mart Madiste (rahvusooperist Estonia, teine on Kristian Benedikt Leedust) hinnangul on Bertman geniaalne lavastaja. «Ta suudab esmapilgul täiesti tavalisest loost välja imeda nii targa mõtte, et hüüa appi!» märkis Madiste.

Üht kolmest kollase kleidiga kaunitarist, kellega Hoffmannil sugeneb lähedasi suhteid, on Antonia. Tema osas näevad ja kuulevad vaatajad Alla Popovat või Estonia solisti Heli Veskust.

«Tavaliselt on Antonia lavastatud flegmaatilise haige naisena, kes lõpuks sureb,» rääkis Popova. Bertman pani ta aga mängima hullu neiut. «See on mulle huvitavam kui olla rahulik Antonia,» lisas lauljanna.

Teatrist Helikon

Nii nagu lavastaja, on ka lavastuse kunstnik Igor Nežnõi, kostüümikunstnik Tatjana Tulubjeva ja lavastaja assistent Jekaterina Oblezova Moskva ooperiteatrist Helikon, mille Bertman asutas aastal 1990.

Lavastuse koreograaf on Vanemuise balletitrupi tantsija Polina Žukova, kes lõpetas 2004. aastal Riia Koreograafiakooli ja töötab sestpeale Vanemuise teatris, kuid õpib ühtlasi Riia Konservatooriumis.

Bertmani tänavune tööpõld ulatub Euroopast Kanadani. «Peaaegu igas kuus on esietendus,» ütles lavastaja. Üks neist on Estonias – Erkki-Sven Tüüri «Wallenberg» 1. juunil.