Olgem avatud ja mänguvalmis

Täna esietendub Vanemuise suures majas Hendrik Toompere noorema lavastus “Sada aastat…”. Ei mäleta, et viimasel ajal oleks ükski lavaletoomiseks valitud materjal nõnda huvi üles kütnud kui Gabriel Garca Marqueze romaan “Sada aastat üksildust”. Juba enne esietendust on mõned lugupeetud vana kooli erudiidid pidanud vajalikuks niigi rangetele autorikaitse nõuetele lisaks sõna võtta teemal, et lääne kultuuris on omad pühad teosed, mida ei tohiks puutuda, ja see romaan on üks nendest.
Pole Ladina-Ameerikast kaugemat ja erinevamat maad ning rahvast kui Eesti ja eestlased, ja ometi on see siin laiuskraadil üks vaieldamatuid lemmikromaane. Mõistes erudiidi ja tuhandete romaaniaustajate muret, püüdkem säilitada selge ja rahulik pilk ning tuletada endale meelde, et seda romaani ei saa romaanitruult lavale seada ega lugemiselamust ära võtta ning et looja on vaba.
Kujutlege sama romaani ainese ette teisi eesti lavastajaid ja te leiate end hüüatamas: kes siis veel, kui mitte Hendrik Toompere noorem! Olgem avatud ja mänguvalmis ning vuragem ka mittetartlastena heas usus bussi ja rongiga Tartu poole, Vanemuise teatrimajja, kus on ikka juhtunud maagilisi asju.