Õige magus teatrihooaeg

Oskar Lutsu «Kevades» ja selle järgi tehtud mängufilmis on juttu ristsetest Kiire peres. Toots ja Kiir panevad sahvrist pihta kange joogi pudeli, mille sildile on kirjutatud «Lati pats». Lati on Tootsi tõlkes õige ja pats magus.
Õige magus jook pani poisid purju ja ajas südame läikima.
Üleeile õhtul pakkus Vanemuine teatrikülastajate konverentsil kõigile torti. Seda oli nii palju, et kõige maiamad võisid võtta teisegi tüki. Lõpetuseks ütles teatrijuht Aivar Mäe, et niisama magus tuleb ka uus hooaeg.
Kahju! Tort oli küll maitsev, kuid pärast teist tükki tekkis isu millegi tahedama järele, mida aga käepärast ei olnud. No eks öelnud juba vanarahvas, et parem suutäis soolast kui maotäis magedat.
Kui Mäe augusti lõpus 2003 Vanemuise tüüri juurde astus, oli ta saanud kultuuriministrilt kohustuse viia Vanemuine majanduslikust madalseisust välja. Õhus rippus koondamise kirves ja range kokkuhoiusilmus. Üks tema tuleku aegseid hirme seisnes selles, et Tartu teatrist kaovad ooper ja ballett.
Kahe aastaga on Vanemuine teinud suure sammu edasi. Pankrotioht on ununenud, vaatajaid käib rohkem kui teistes teatrites, laval ja saalis on uue põlvkonna valgustus- ja helitehnika.
Vanemuislased käivad üha sirgema selja ja püstisema peaga näitamas oma loomingulisi saavutusi piiri taga. Häbeneda ei ole tulnud Läti Rahvusooperis «Suveöö unenäo» etendamisel, Poolamaal Gdanskis «La Sonnambula» kontsertettekandel ega ka eelmisel nädalal Soome Rahvusooperis «Armastuse tango» ja «Madame Butterfly» esitamisel.
Jah, nii ongi: kui senisest mängukavast midagi säravat otsida, siis leiab seda Vanemuise kui tantsu- ja muusikateatrist. Draamakriitikute tähelepanekute järgi Tartu teatri visiitkaarti sõnalavastuste hulgas ei ole. Isegi paaril teatrifestivalil välja pakutud «Romeo ja Julia» on tekitanud žüriis õlakehitusi.
Alanud hooaeg ulatub poolenisti eesti kutselise teatri juubeliaastasse. Vanemuisel oleks päris suur patt jätta sel ajal pürgimata eestikeelse sõnakunstiteatri uutesse kõrgustesse. Kas sellesse ulatub Hendrik Toompere juniori lavastatav «Sada aastat üksildust»?
Kuuldavasti pani Oskar Luts tollele Kiire ja Tootsi pudelile nime «Lati pats» oma lemmiknapsi «Capital» järgi. Kirjanik keeras lihtsalt sõna tagurpidi ja muutis C-tähe ts-iks.
Kapitali on Vanemuine oma praeguse juhi käe all suutnud oluliselt kasvatada. Viimane aeg on see pöörata draamalavastuste edendamiseks nii, et oleks rahuldatud ka kõige nõudlikum maitse.
Muidu hakkab süda läikima.