Norra tenor Stephen Hansen: “See, et ma ei näe välja nagu balletitantsija, töötab minu kasuks!”
Dagmar Reintam, SLÕhtuleht
“Ma olen alati näljane,” muigab Stephen Hansen, kes tõesti pole just kõige väiksem mees. “Kui ma Vanemuises töötasin, sõin ma kogu aeg. Mulle öeldi, et Pavarotti kaalus 96 kilogrammi ringis 30aastasena… Ja tõeline tenor on uhke iga kilo üle!” ei tee Stephen oma kaalust saladust.
Eestlasele sai Stephen Hansen tuntuks juba mõni aasta tagasi, kui ta Vanemuise suvelavastuses “Jesus Christ Superstar” Jeesust kehastas. “Ma olen Eestisse armunud,” räägib norralane, miks elu teda ikka siiakanti tagasi toob. “Eesti on rikas väärtustelt, mis mujal Euroopas hakkavad juba kaduma – kõik räägivad kas kolme keelt või mängivad vähemalt kahte-kolme instrumenti,” kiidab Stephen.
Kehakaal aitab reklaami teha
Kõik oma uhked kilod kasutab Norra tenor ära oma järjekordse Eesti-projekti reklaamimiseks. Sügisel võib Eesti publik Hansenit näha laulmas surematuid muusikalihitte intrigeeriva nimega tuuril “Stephen Hansen – 96 kilo tenorit”. Stepheni enda võtab tuuri sünnilugu muigama: “Vanemuise tüdrukud arvasid, et “96 kilo tenorit” kõlab päris hea etendusepealkirjana, ja alati on ju oluline, et naised oleksid õnnelikud!” Muusikali- ja ooperihitid jõuavad Eesti publiku ette 22. septembril.
“Sõubisnis otsib alati stereotüüpe,” selgitab Hansen. “See, et ma ei näe välja nagu balletitantsija, on seni minu kasuks töötanud.” Välja arvatud muidugi siis, kui tenor neli aastat järjest Jeesust pidi mängima. Jeesus oli ju teadupoolest kõhetu kuju ning 96kilosena ei kujutaks teda vist keegi ette. “Jah, neil aastatel olin ma pidevalt dieedil,” meenutab Stephen. “Kui Vanemuisest helistati ja mind rolli kutsuti, ütlesin neile, et mehed, te saate paksu Jeesuse! Paavo (Nõgene – D.R.) aga ütles, et ole või paks – vähemalt senikaua, kuni laulad sama hästi kui prooviesinemisel,” naerab Stephen.
Osa Stepheni tulevasest šõust on juba ka Stockholmis, Göteborgis ja Oslos laval olnud.
Laval koos Gerli Padari ja Liisi Koiksoniga
“Ma olen tenoriosi alati armastanud, tahtnud neid oma käe järele sättida ja enda omaks teha. Selleks pead neid aina uuesti ja uuesti vaatama, laulud juppideks lahti võtma ja uuesti kokku panema. Ainult sel viisil saad muuta lood personaalseks ja panna publiku laule teisel moel kuulama.”
Stepheni tuuril teeb kaasa ka Eesti tuntud ja armastatud muusikainimesi – Liisi Koikson, Gerli Padar ja Tarmo Leinatamm. Stephen selgitab, et näiteks Liisi kutsus ta endaga esinema seetõttu, et nad on head sõbrad. “Ma arvan, et ta on väga andekas laulja paljudes žanrides – muusikalidest džässi ja popmuusikani,” ei hoia Stephen kiidusõnu kokku.
Ka Gerli Padar avaldas Hansenile tugevat mõju ning nii sai tuurile kutsutud ka tema. “Ma tulin Vanemuisesse “Chessi” vaatama ja olin Gerli andest täiesti jahmunud. Milline jõuline hääl ja lavaenergia!” Stephen proovib muide ära rääkida ka Koit Toomet ja Lauri Liivi, et need ühes tema tulevikuprojektis kaasa lööksid. “Ma olen võimeline leidma tohutult vabandusi, et ainult Eestisse tagasi tulla,” naerab tenor.
Mida tulevik norralasele Stephenile toob, ta ise veel öelda ei oska. “Mõnes mõttes olen ma tõesti kutt, kes ujub vooluga kaasa,” sõnab ta. “Teisalt jälle hoian mõned soovid ja plaanid alati ka sisimas peidus.” Praegu tunneb Hansen, et tahaks teha rohkem klassikalist ooperit, ning paistab, et tema soovid lähevad täide.
