Naljakas poiss nimega Peeter Paan lendab Tartusse

Stuart Sweeney, Postimees

«Peeter Paan» oli koreograaf Oksana Titova lapsepõlve lemmikraamat – nüüd on ta selle põhjal kokku pannud tantsulavastuse, mis esietendub laupäeval Vanemuise teatris.

See on kogupereballett kuulsast poisist Peeter Paanist, kes ei kasva kunagi suureks. «Tahtsin teha siira, selge ja ilusa muinasjutu, mis puudutaks vaatajaid ja tuletaks meile kõigile meelde, et iga, isegi kõige põnevam seiklus saab kunagi otsa,» ütles Titova. «Iga eluetapp saab läbi, kuid teatud hetki on võimalik igaveseks mällu ja südamesse jäädvustada ning soovi korral sinna alati tagasi piiluda.»

Idee teha «Peeter Paani» sündis pärast «Hamletit» – süngevõitu kaasaegse tantsu lavastust, mis tuli välja Estonia teatri märgi all. «Vajasin vahelduseks midagi helgemat,» tunnistab Titova ise.

Laps sinus eneses

Koreograaf-lavastaja, kes on ühtlasi ka libreto autor, kinnitas, et ballett on mõeldud kõigile neile, kel eluaastaid 6–76. Õigupoolest pole vanusel siin mingit tähendust, oluline on see, et vaataja suudaks eneses ellu äratada lapse ja küsida, kas ta soovib reisida tagasi lapsepõlve.

«Peeter Paan» on segu eri tantsustiilidest, mis peegeldavad erinevaid karaktereid, on nii neoklassikalist kui ka kaasaegset tantsu. «Lugu on esitatud unenäona – selleks et päriselu ja unenäo vahel tekiks ühenduslüli, esitavad mõned tantsijad kaht erinevat rolli, üht päriselus ja teist unenäos.»

Vanemuise trupi kõrval teevad kaasa ka Vanemuise balletikooli õpilased. «See on väga värskendav kogemus – lapsed on nii entusiastlikud ja annavad palju energiat,» ütles Titova.

James M. Barrie fantaasiarohke jutustus on inspireerinud ka kunstnik Elo Soodet. Tema disain esindab 21. sajandi esteetikat, jättes ruumi pigem lapse kujutlusvõimele kui taotledes realismi.

Nii on ta näiteks tavalise magamistoa asemel lavale kuhjanud hoopis patjade künkad. Samasugusest kontseptsioonist tõukuvad ka lavastuse valgus (Airi Eras), kostüümid (Mare Tommingas) ja video (Andres Tenusaar). Muusikalise kujunduse autor on Taavi Kerikmäe.

Tegelikult ei ole «Peeter Paan» Titova jaoks esimene kokkupuude Vanemuise teatriga. Siin tegi ta ka oma esimese suure lava töö, koreograafia muusikalile «Viiuldaja katusel».

«Loomulikult jääb Estonia ballett minu koduks, ent hindan väga ka Vanemuist, kes on pakkunud haruldase võimaluse töötada koos maailma eri nurkadest pärit ja erinevaid koole esindavate tantsijatega.»

Üks Peeter Paanidest, Guy William Burden, on pärit Inglismaalt, elegantse tehnika ja pulbitseva karakteriga tantsija. Elmhursti balletikooli lõpetanud Burden kinnitas, et on tahtnud alati tantsida karakterosi – just selliseid nagu Peeter Paan.

Tulekul ooperikogemus

18-aastane Mai Kageyama, kes tantsib haldjas Tinker Belli rolli, on balletihariduse omandanud Antverpenis. «Mulle on alati meeldinud Disney filmiversioon, nii et Tinker Belli kuju loomine on minu jaoks puhas nauding. Usun ka, et lastele see ballett meeldib – lugu on selgelt jutustatud.»

Oksana Titova järgmine suurem töö on koreograafia mais Estonia teatris esietenduvale Richard Wagneri ooperile «Tristan ja Isolde». Tema esinduslavastus «Hamlet», mis kandideerib ka Eesti teatri aastapreemiale, on kavas aga Jõhvi balletifestivalil ja loodetavasti näeb seda peagi ka Riias ja Swansea’s Walesis.

«Peeter Paan» esietendub laupäeval kell 18 Vanemuises.

Välismaalasi 22

«Peeter Paani» proovis kõlab segiläbi inglise, eesti ja vene keel, eksootilise vahepalana ka jaapani keel, milles sädistavad elavalt Tinker Belli osatäitjad Mai Kageyama ja Saori Nagata.

Tegu on rahvusvahelise trupiga – näiteks «Peeter Paani» puhul on enamik soliste pärit väljastpoolt Eestit.

Kokku on Vanemuise trupis 36 tantsijat, kellest koguni 22 on välismaalased.

Siiski, nagu kinnitab balletijuht Mare Tommingas, pole see sihilik poliitika. «Ootan väga, et meie trupiga liituksid ka tantsijad Vanemuise ja Tallinna balletikoolist.» (PM)