Näitlejad kustutavad suvist teatrijanu
Raimu Hanson, Tartu Postimees
Suvi ei oleks suvi, kui näitlejad võtaksid pikalt puhata. Vaatajate huvi ja näitlejate endi soov raha teenida ei luba neil end kauaks lõdvaks lasta. Nii oli varem ja on tänavugi, mil hiigelsuuri vabaõhulavastusi siiski kavas ei ole.
Publikul on viimasel aastakümnel aina suurenenud teatrijanu, mis on nii nagu ka jahedate mulliga jookide müügiedu sõltuv suuresti ilmast. Mida soojem ja kuivem suvi, seda suurem on soov sõita suvelavastusi vaatama.
Mullune Vanemuise «Ruja» jääb suurejoonelisuse, kunstikõrguse ja vaatajahuvi poolest tänavuste Tartu kandi suvelavastuste kõrval suureks unistuseks. Ka Emajõe Suveteater on sel suvel väljas väiksema trupiga. Ning Tartu Üliõpilasteater hoiab jõudu oma juubeli tähistamiseks sügisel.
Teatrisuvi on siiski tasapisi alanud. Teatrijanused on juba ära vaadanud Vanemuise «Imearsti» 11 etendust Tammistu küünis-kontserdimajas. Viimane neist oli eile. (Draamafestivali ajal septembris tuleb veel neli etendust.) Seni ilmunud kriitika on olnud valdavalt kiitev.
Matvere ja Baskin
Paar päeva vahet, ja Tartu suurim teater suunab oma publiku Alatskivile. Juuli esimesest päevast saati tuleb lossiaias taas vaatajate ette «Vihurimäe». Hullult kirgliku ja imekauni Catherine´i osas on filmivõtete tõttu eemal viibiva Helena Merzin-Tamme asemel Kersti Heinloo.
Deemonlik ratsur ja naistehullutaja Heathcliff on endiselt Marko Matvere. Ja kui Alatskivil kümme etendust seljataga, ootab teda ees vana Tartu–Võru maantee ääres, Tartust 48 km kaugusel Varbusel maanteemuuseumis, «Augustikuu teemaja».
Nii nagu «Vihurimäe», on ka selle Jaapani mägikülas aset leidva suhetekomöödia lavastaja Roman Baskin. Ka kunstnik on sama – Ann Lumiste. Marko Matvere mängib elutarka külameest Sakinit.
«Okinawal hästi vedanud. Kultuur siia toodud… Ei vaja minna tooma. Palju õppinud. Kõige tähtsam: ülejäänud maailm Okinawa ei ole. Maailm tore vaheldusrikas. Näide. Okinawas ustel lukku pole. Halb komme, kui naabrit ei usalda. Ameerikas lukud ja võtmed suur tööstus. Järeldus? Halvad kombed, hea äri,» arutleb Sakini.
«Augustikuu teemaja» 14 etendust toob hobupostijaama munakivisillutisega hoovil vaatajate ette MTÜ Kell Kümme. Mängu on võetud ka MTÜ Vilde Teater näitlejad ja nende vanemuislasest lavastaja Raivo Adlas.
Proovid käivad praegu Tartus Staadioni tänavas hoones, kus varem tegutses vaimuhaigla. «Mille poolest erineb teater hullumajast? Hullumaja direktor ei ole peast segi,» viskas Adlas asjakohase nalja.
Nalja saab ka
Nalja saab ka Hansahoovis Tartus, kus juba neljandat suve tegutseb rahvaliku huumori poole kaldu näitemängutrupp. Varasematel suvedel on Aleksandri tänava lõpus mängitud «Sõitu» (2006), «Kõrtsi» (2007) ja «Sauna» (2008), nüüd toob MTÜ Hansahoovi Teater näha, kuidas käis elu kolhoosis Leninlik Sõna.
Eelmises kolmes näitemängus rahvast naerutanud Merle Jääger teeb seda näitlejana nüüdki. Peale selle on ta aga «Kolhoosi» kirja pannud. Näidendis vaadeldakse ajastut 1970. aastatel läbi väikese huumoriprisma, nagu ütles autor.
Erinevalt eelmistest Hansahoovis lavastatud naljatükkidest on seekord Ain Mäeotsa kui lavastaja välja vahetanud Võru Linnateatri kunstiline juht Tarmo Tagamets.
Naerurõkatusi pakub ka Emajõe Suveteater Jaama tänavas laulupeomuuseumi pargis, kus on kavas kogupere muusikaliseks sigaduseks nimetatud «Kolm põrsakest ja hea hunt». Lavastab Ain Mäeots.
«Kõigile tuntud muinaslugu põrsakestest ja hundist kõneles Juhan Viidingu ja Mati Undi töötluses aktuaalsetest asjadest aastal 1972 ning kummalisel kombel on ka aastal 2009 äärmiselt päevakohane,» ütles teatrijuht Andres Dvinjaninov.
Teatrisuve viimase janukustutuse saab teha Tartus 22. augustil. Vanemuine paneb oma balletitrupi 70. aastapäeva tähistamiseks ja 140. hooaja avamiseks lauluväljakul kokku galaõhtu, kus hiilgavad nii Tartu kui ka rajatagused balletitähed. Kuigi kärbitud eelarvega, on see siiski suur ja ilus vaatemäng.