Loe

Näidend kujutab elu lauluema Taarka ajal

Tartu Postimees

Kauksi Ülle näidend «Taarka» annab hea ülevaate setude kommetest eelmise aastasajavahetuse paiku ja lauluema Hilana Taarka elust, kuid sisaldab palju toimetamisvigu.
Pildikesi Taarka eluseikadest ilmestavad raamatuna ilmunud näidendis tema kodukandis levinud traditsioonilised laulud ja lauluemal mingi sündmuse ajal või toimingus sündinud improvisatsioonid.
Samuti on sellesse raamatusse kirja pandud setude esimene kongress 1921. aastal ja Petseri laulupidu aasta hiljem.
Neil üritustel ja mujalgi on näidendis tegutsemas ka ajaloolised isikud, nagu Villem Ernits, Paulopriit Voolaine, Samuel Sommer, rahvaluuleteadlane Armas Otto Väisänen, rahvatantsude kogujana alustav Anna Raudkats, riigiametnikud, lauluemad jt.

Setukeelne tekst

Et lõviosa tekstist on setukeelne – sealhulgas remargid ja autori selgitused –, kujutab näidend endast huvitavat lugemisvara.
Alustus paistab küll naiivne – kuigi Taarka on kõigest 13-aastane, valdab ema mure tütre kaasavara pärast, sest hõbeehted on maha äritud ja talul maad napilt.
Tegelikus elus lõigati põllutükk kaasavaraks väga erandlikult, kehapuudega neiule või vanatüdrukule.
Lehekülgedelt paistab vastu kurb ja vaene elu, kuid pulmad tehakse suurejoonelised, rohkete rituaalide ja pikkade lauludega.
Elu edenedes tuleb ette ka rõõmsamaid hetki, näiteks peategelase kohtumised oma eluaegse armastuse Vass´oga.
Lugeja aga ei saa nende lembesuhtest üheselt mõistetavat pilti – kas oli tegu naisepoolse kiindumusega ja külamehel tärkas huvi vaid korraks, et saunapingil laps sigitada. Või püsis mehelgi tõmme mitu aastakümmet.
Raamatu teksti järgi sünnitas Taarka mitu last, kuid autor ei anna mingit vihjetki, kas nende isa oli toosama mees või miks jäi Taarka temast ilma. Ehk olidki sealsed külamehed tuima olekuga, kuid arendatud armuintriig oleks loosse toonud pinget ja ootust lõpuni.

Nauditavad leelod

Setu kultuuriloo tähtsaid verstaposte, esimest kongressi ja esimest laulupidu, esitavad vaatused algavad paljutõotavalt, jätkuvad igavavõitu kõnedega ja lõpevad üsna hallilt. Nauditavad aga on leelod, mis väga leidlikult põimuvad kõneluste ja tegevustega.
Vaid paaris kohas tundub laul seisvat vale koha peal.
Kogu tekstis tuleb ette vaid üks ropp laul – ja Taarka esitab selle setu kongressi algmises jaos. Ei ole paslik seegi, et suurüritusel paistab olevat üksainus purjus inimene, ja see on Taarka.
Näidendi lõpus midagi ootamatut ei juhtu, viimased repliigid annavad lauluema elule ja loomingule tunnustava hinnangu.
Viimane laul pole sobimatu, kuid tõenäoliselt oleks võtta midagi veel õrnemat.

Toimetamise vead

Toimetamise vead lugejat palju ei häiri, tekitavad aga lisaraskusi näitlejatele, kes hakkavad lugu õppima suviseks vabaõhulavastuseks Obinitsas.
Ebaühtlane on mitme tegelase tekst. Eakas talueit võib kasutada sõnu kaasavara, pulmad, rubla, trump, kuid tema suhu oleksid rohkem sobinud pritan, saajaq, ruubli, koosõr. Arhailisi sõnu aga ütlevad noored (ämmerdämä – röökima; hood´a – huvi, soov; sys – siis; tihkõ – kitsi; luhilaiv – lennuk).
Autori tekstis esineb palju võru murdele omaseid sõnavorme (Petserin, kuulsõt, mängse, minnu, lauldõn, kerjateh, toda, salamiisi). Setu murdele iseloomuliku õks’i asemel on valdavalt iks. Sageli sobimatus seoses on sidesõna ja asemel ni.
Ilmsete trükivigade kõrval (kaulatsiq pro kaaladsiq; rynda – rinda; kasa – kaasa; oi – om; olljätet – oll´ jätet; Vabarn – Vabarna; pandsetodõlõ – pan´d setodõlõ) leidub imelikke sõnu (mühü, läng, ketso, loona), mille tähendust pole autor selgitanud.
Ning kadõhhus ei ole kadedus, vaid tähendab kurja silma toimet. Sinnapoole kipub ka kaehtus (raamatus esineb vaatuse tähenduses).
Lõpuks tõdemus, et Eestimaa on väike.
Mõni aeg tagasi näitas 1950. aastate lõpus Edasi toimetuses asetoimetajana töötanud Nikolai Duplevski kellegi lähisugulase maale. Näidendis «Taarka» esineb kunstnik Seen´ka, ametliku nimega Semjon Duplevski.
Ehk olid vennad.
Küsida pole enam võimalik.

Kauksi Ülle näidendit «Taarka» hakkab Obinitsas vabaõhutükina esitamiseks lavastama Ain Mäeots, proovid algavad kavakohaselt mai lõpus Vanemuise teatris.

28.04.2005