Muusika heliseb mitut moodi
Ain Mäeotsa lavastatud «Helisevat muusikat» Vanemuises tasub vaadata eri koosseisude osatäitjatega – näitlejate loodud rollid pakuvad erinevaid elamusi ja tõlgendusvõimalusi.
Nii Hanna-Liina Võsa kui ka Birgit Õigemeele Marias on lapsemeelsust ja nooruslikku sära.
Nüansirikkama mänguga silma paistnud Võsa toob Marias esile ka elukogemust – suhetes Liesliga (Maarja Mitt või Liisa Pulk) on tunda rohkem usalduslikkust. Õigemeele Maria mõjub pigem ühena kapteni lastest, kuid eks ole selleski võlu.
Erinevad paarid
Mõlema Marias on südikust ja hoolivust, mis äratavad Georg von Trapis (Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm) kurvameelsusse mattunud emotsioonid ja armastuse lähikondsete vastu uuele elule. Lähedust on ka Lumiste von Trapi ja Eva Püssa Elsa Schraederi vahel, ent mitte Tamme ja Maria Kallaste samades rollides.
Nii nagu Kallaste, mängib Püssagi välja Elsa huvi kapteni varanduse vastu, kuid temas on ka inimlikku soojust ja naiselikku veetlust. Kallaste rollisoorituses jääb puudu ilmekusest, tema külmema ja ükskõiksema suhtumisega Elsa mõjub igavavõitu tegelasena.
Koomilise paari loovad Raivo Adlas ülemteener Franzi ning Külliki Saldre majapidajanna proua Schmidti rollis.
Kais Adlase kehastuses on viimane leebe vanaema mõõtu, Saldre proua Schmidt torkab silma korrektsuse ja rangusega, ent temaski on armastusväärsust. Väljapeetud olekuga annab ta märku, et on midagi enamat kui lihtne majapidajanna.
Natsimeelsuse vohamisel muutub käskude järgi elama harjunud Franzi kuulekus üha jäigemaks.
Samad põhimõtted valitsevad ka härra Zellerit (Märt Jakobson või Tõnu Kattai) ja oma vaadetelt kannapöörde teinud Rolfi (Karol Kuntsel või Rasmus Kull).
Viimastele on kontrastiks kloostrielanikud. Abtiss (Karmen Puis või Silvi Vrait) mängitakse tugevaks, ent mitte liialt domineerivaks tegelaseks.
Kroonikakaadritega Austriast toonitatakse natsionaalsotsialismi läbimurret, ent laval valitsev üldine atmosfäär seda ei näita. Vihjetel ähvardavate muutuste kohta suurt kaalu ei ole, ei tekita ärevust ka Max Detweilerile (Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots) suunatud kõned Berliinist.
Sibul mängib Maxi rafineeritud elumeheks, Mäeots loob staaritseva tegelase. Esimene sulandus ansamblisse, teine nii väga mitte. Viimase puhul häiris tekstiga komistamine.
Hitler Austrias
Esietendusel jäi veel segaseks perekonna vastuseis Hitleri võimutsemisele ja seetõttu ka pere põgenemise ajendid. Teistkordne vaatamine andis suurema selguse.
Kapteni lapsi mängivad noorimad osatäitjad saavad eri koosseisudes võrdväärselt hästi hakkama. Viimasena nähtud etendust kummitasid tehnilised viperused, kuid sellele vaatama võib lavastusega rahule jääda.
«Heliseva muusika» esietenduse arvustus ilmus Tartu Postimehes 29. novembril.