Mesiselt alandlik vaade universumile

Ain Mäeotsa poolt Vanemuise teatris lavastatud “Mesimees” püüdis avastada inimsuhete, mesilaste eluolu ja astrofüüsika vahelisi sarnasusi.
Vaadates lavastust ilma stsenaariumit lugemata jääb alati äärmiselt ähmaseks, kelle ideed lõpuks teatriruumis hõljuvad. Lavastajapoolse loomingulise tõlgitsuse ja näitlejate subjektiivsete arusaamade tõttu võivad autori poolt kirjutatud mõtted äratundmatuseni teiseneda.
Kollektiivse inspiratsiooni mõjul vaatajani jõudev ühistöö vili sisaldab osakest kõigist etenduse valmimisse panuse andnud inimestest.
Lavastuses oli põnevaid eriilmelistel karakteritel põhinevaid vastandusi. Näiteks konformsusvajaduses sipleva Mercy Lott’i mure supi pärast võimendas väga eredalt nimiosalise Felix Humble geniaalsuse ja hullumeelsuse õblukesel piiril balansseeriva universumi konstruktsiooni üle juurdlemisega.
Kui mikro- ja makromaailmade vastandamine oli üheks näidendi läbivaks ideeks, siis ei olnud paraku selle metafoori tekkelugu sügavamalt avatud. Kavalehte lugemata või astrofüüsikaliste taustateadmisteta oleks olnud küllaltki raske näidendis kasutatud paralleelide sisu tabada.
Universumi kui meekärje idee jäi laval toimuvate pisiaskelduste ja isegi banaalsete populistlike väikluste taustal nõrgalt esindatuks. Vanemuise laval külalisnäitlejana esinev Jan Uuspõld kujutas “Alandliku” Feliksi rollis rohkem saamatut, elu poolt pakutavate riskide eest põgenevat äput, kui suurte avastuste lävel olevat teadlast.
Lavastuses oli säravaid episoode ja põnevaid tehnilisi lahendusi, kuid need ei olnud paraku kõikidel puhkudel tervikidee väljatoomise heaks tööle pandud. Vanemuise enda draamatrupp arvas kolleegipreemiate valimise käigus, et tegemist oli hooaja parima lavastuse, lavastaja ja peaosalistega. Kui nad ise niimoodi arvavad, siis jääb tahest või tahtmata mulje, et draamatrupp tahtis enesele tuhka pähe raputades väljendada, et neil polegi vaatajaile midagi enamat pakkuda. Preemiate väljaandmine on alati tüütult kahe teraga mõõk.
Kui lavastus sai mikrotasandil mesilaste elu kirjeldamisega päris hästi hakkama, siis kosmiline makrotasand jäi suuresti avamata. Ega siin polegi muud, kui soovida kõigile osalistele tulevikuks gigantsemates kategooriates mõtlemiseks rohkem julgust ja mõttelendu.