Mängu-Ruja tuleb suvelavale
Maarja Aeltermann, Tartu Postimees
Vanemuise tänavat pidi liikujad võisid eelmisel nädalal näha blondide kiharate lehvides ringi jooksvat näitlejat Priit Võigemasti, kelle huulilt kõlas viis «Rumal rahutus ei lase üksi olla…».
Sel nädalal esietenduva rockooperi «Ruja» lavaproovid on täies hoos ning kõla järgi ei jää legendaarse ansambli liikmeid kehastavate näitlejate häälematerjal Ruja omadele alla.
Vastutusrikas töö
Rein Rannapit kehastav Tallinna Linnateatri näitleja Priit Võigemast on kasvatanud endale noorusliku Rannapi pikad blondid kiharad ja paarinädalase habeme tagant ei ole näitlejat ennast kerge ära tunda.
«Rannap on karismaatiline inimene ning tema mõttemaailma on huvitav tabada,» kirjeldab Võigemast oma prototüüpi.
Rannapi kohta on materjali palju, see kergendab tema meelest Rannapi jäljendamist.
Ruja etenduses mängivate näitlejate lapsepõlve lemmikbändide hulka ei kuulu, sest see pole lihtsalt ajaliselt võimalik. Popp Ruja repertuaar oli Võigemastile siiski tuttav ning lavaka ajal hakkas ka Ruja hilisem muusika meeldima.
«Praegu, lavastuse käigus, kui on vaja ise originaalmuusikat teha, on Ruja tähendus tegelikult selgeks saanud,» ütles Võigemast.
Peaosaline Sergo Vares peab Urmas Alendri kujutamist vastutusrikkaks tööks. «Jaanus Nõgistot ja Rein Rannapit on ehk kergem järele mängida, sest neist on rohkem materjali,» mõtiskles Vares.
Alendri kohta kogus noor näitleja infot Rein Oja ja Aivar Tommingase käest, kes olid lavakunstikooli 8. lennus Alendri kursusekaaslased. Samuti vaatas ta vanu videoid ja filmiklippe.
«Ma kasutasin ära seda, mida sain, ning ülejäänu panin ise juurde,» muheles Vares. Lõppeesmärgiks on siiski olla võimalikult tõetruu Alender. Hääl on poisil pingeliste proovide käigus veel hästi säilinud. Näitlejatel on häälekoolitustunnid, ent Vares on seni omal jõul hakkama saanud.
Lavastaja looming
Ka lavastaja Tiit Ojasoo sünniaasta ei lase tal Rujat oma nooruspõlve suureks mõjutajaks pidada. «Bussiga maale sõites «Dr Noormann» ikka mängis,» meenutas Ojasoo, ent Ruja muusikaga on sinasõbraks saadud siiski lavastust tehes.
Ruja lavaletoomise mõte pärineb dirigent Toomas Vavilovilt ning Vanemuise teater võttis selle lahkelt enda programmi. Algselt pidi Ruja etenduma juba eelmisel suvel, kuid tihe ajagraafik seda siiski ei lubanud.
Niisiis on Ene-Liis Semperi idee kohaselt nõukogudeaegset Mustamäe korterit imiteeriv lava püsti pandud sel suvel. Etenduse esimeses pooles on lava Rein Rannapi, teises pooles Jaanus Nõgisto kodu.
Endistest Ruja liikmetest ongi oma panuse lavastamisse andnud Nõgisto ja Rannap.
Varem seisis projektis Rein Rannapi nime taga lisaks sõnale helilooja ka konsultant, ent see eemaldati Rannapi palvel.
Laval olev ajavahemik 1972–1988 on Rannapi sõnul paljuski siiski Ojasoo fantaasia, millesse on põimitud üksikud ajaloolised faktid.
Kas Teate
Rockooper «Ruja»
• Esietendus 15. augustil
• Libreto autorid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper (mõlemad NO99)
• Lavastaja Tiit Ojasoo
• Kunstnik Ene-Liis Semper
• Osades Sergo Vares (NO99) – Urmas Alender, Priit Võigemast (Tallinna Linnateater) – Rein Rannap, Risto Kübar (NO99) – Jaanus Nõgisto, Arno Tamm (Viljandi Kultuuriakadeemia) – Margus Kappel jne
Arvamus
Rein Rannap
Mulle oli ammu selgeks saanud, et pole põhjust sellest lavastusest mingit realismi oodata. Eks mul ole raske harjuda sellega, et kuigi Ruja on ikkagi nagu minu laps, pole mul rockooperi «Ruja» juures võimalust ei sisu ega vormi kohta kaasa rääkida. Vähemalt püüan orkestrisaadete puhul seista oma nägemuse eest.
Priit Võigemast teeb mind väga hästi järele. Proovis oli mul kohati imelik rääkima hakata. Tundus, nagu teeksin mina nüüd Võigemasti järele – nii hääleintonatsioonide kui sõnadevaliku poolest.
Siiski ma arvan, et keegi vaatajatest ei arva, et me olimegi inimestena sellised, nagu seekord lavalt näidatakse.
Ma loodan, et nii Rujast kui minust on eesti rahval kindel, ammu välja kujunenud ettekujutus ning seekordne lavaline veiderdamine ei pane kedagi seda ettekujutust meist muutma.