Mäng laval ulatub kurjusest kaugemale
«Suure kurja hundi» kontrolletenduse vaheajal eile keskpäeval tunnistas mõnigi vaataja, et kõht on ootamatult tühjaks läinud. Sellist mõju avaldasid näidend ja näitlejate mäng, mis keerles söömise ümber.
Kohe etenduse alguses astus vaatajate ette Suur Kuri Hunt (Raivo E. Tamm) ja kõnetas oma kõhtu. Õigemini suhtles ta niimoodi oma armsa abikaasaga, kelle ta oli kogemata alla neelanud.
Ja et nüüd tuli pereisal hakata oma poja Villemi (Janek Joost) kõhumurede eest hoolitsema, asutas ta ennast elava liha otsingule.
Soome parim näidend
Soomlanna Katja Krohni kirjutatud ja Soome parimaks näidendiks tunamullu tunnistatud lavaloos ei ole juttu ainult kõhumuredest ja kurjusest. Mäng ulatub tänasesse ellu mitmes suunas.
Näidendi Vanemuise väikeses majas lavastanud Taago Tubin märkis, et Krohn on kasutanud kunstmuinasjuttudes, kollektiivses alateadvuses ja mujalgi peituvaid kujutelmi hundist kui julmuse ja kurjuse võrdkujust.
«Mäng nende põlistatud müütidega pakub värskeid assotsiatsioone ja sissevaateid meie kaasaegsesse ellu ja olemisse ning esitab küsimuse, kas Suurele Õgimisele orienteeritud maailmas on võimalik elada ilma kellelegi liiga tegemata,» selgitas Tubin.
Keskendudes isa ja poja suhetele – lavastuses Suur Kuri Hunt ja Villem –, räägib see näitemäng lavastaja sõnul ühtlasi sõprusest, hoolimisest ja täiskasvanuks saamisest.
«Suur Kuri Hunt tahab olla hea isa ja kasvatada oma pojast tõelise metsade hirmu,» tutvustas lavastust Tubin. «Poeg Villem üritab aga kõigiga hästi läbi saada ja tagatipuks sõbruneb Punamütsikesega.»
Kontrolletenduse vaatajate hulgas oli õpilasi, teatritudengeid, vanemuislasi, hallipäiseid tartlasi ja teatrijuht Aivar Mäe.
Võib kõva häälega naerda
Aivar Mäe küsis enne kohale istumist teatri draamatoimetaja Sven Karja käest, kas etenduse ajal võib kõva häälega naerda. Võis küll, ja naeruturtsatusi lisandus esimese vaatuse edenedes üha enam.
Neid tekitasid vaatajates Raivo E. Tamme ja Janek Joosti kõrval Alina Karmazina, Piret Simson, Kersti Heinloo, Jaak Prints ja Tanel Jonas.