Loe

Mai Murdmaa toob Tartus lavale eesti balleti esipaari

Postimees

Küsimustele vastab koreograaf ja lavastaja Mai Murdmaa, kelle käe all saab Vanemuise teatris lavaküpseks eesti kuulsaimate tantsijate Age Oksa ja Toomas Eduri osalusel ballett «Pulmareis».

Mille poolest erinevad teineteisest Vanemuises homme esietenduv ja Estonias 9. märtsil 2001 esietendunud «Pulmareis», mille koreograaf-lavastaja ja üks libretiste olete mõlema puhul teie?
Sisuliselt ei erine need millegi poolest, nii et nüüd esietendub koopia. Ka peaosatäitjad on endised.
Lisaks neile on lavastuses veel paare ja üks näitsik, kes on teised kui Estonias, ja et igas trupis on erinevad individuaalsused, siis on vastavalt sellele nende osakäsitlused erinevad. Lavatehnikat on kasutatud samuti teistmoodi, aga koreograafia poolest ei erine üks lavastus teisest.

Mitmes «Pulmareisi» etenduses tantsisid Age Oks ja Toomas Edur Estonias ja mitu korda tulevad nad lavale nüüdses lavastuses Vanemuises?
Nad tegid kaasa kaks-kolm etendust. Vanemuises tantsivad nad minu meelest üheksa korda, siin teist koosseisu ei ole. Age ja Toomas sõidavad spetsiaalselt nendeks etendusteks siia Inglismaalt või mujalt, kus nad parajasti viibivad. Nad sõidavad praegu väga palju ringi.

Kui palju kasutate Vanemuises tänavu suvel selles teatris uuendatud lavatehnikat?
Kasutame tõstukeid, mis olid vist ka vana lavatehnika hulgas, aga just nende olemasolu pärast me «Pulmareisi» Tartus teha saamegi. Estonias oli ehitatud kohmakas konstruktsioon. Muidugi on siin valguspark rikkalikum.
Vanemuises kasutame ka tossumasinat, aga kahjuks mitte seda uut unikaalset, sest see katab lavapinna suitsuga liiga tihedalt. See uus tossumasin on liiga hea.
Estonia lavastus oli selles mõtteas parem, et meil oli siis kasutada orkester. Nüüd teeme etendused salvestatud muusikaga.

Kas «Pulmareisi» muusika autor Sandor Kallosi tuleb ka ise homsele esietendusele?
Ei tule, sest tal on sellel ajal Moskvas tähtis kontsert. Ja kuna ta on «Pulmareisi» sünni juures juba olnud, siis ei ole tal enam suurt vajadust tulla.

Vanemuise nüüdse hooaja mängukavas on koos veel esietenduvatega ühtekokku kuus tantsulavastust, neist kolm on teie looming. Kuidas kommenteerite?
Tuleb välja jah, et kolm. Ma olen seepärast Vanemuise teatrile väga tänulik. Nii ei pidanud ma Eestiga kontakte katkestama, nii olen saanud Eestis edasi eksisteerida.

Olite aastast 1974 alates üle veerand sajandi Estonia peaballettmeister. Miks te rahvusooperist õigupoolest lahkusite?
Estonia ei olnud minust enam huvitatud. Nad leidsid, et ma olin seal juba küllalt palju teinud.

Teie seni viimane lavastus – «Alice Imedemaal» – nägi rambivalgust tänavu veebruaris Vanemuises. Millises teatris küpseb teie järgmine töö?
Sõidan novembri keskel Moskvasse värskelt esile kerkinud Novaja Operasse lavastama «Carmina buranat» ning «Daphnis ja Chloe» uut varianti. Esietendus on veebruaris.
Aga ma tahan ikka olla seotud oma kodumaaga. Nii ongi meil vanemuislastega plaanis teha võibolla Sadamateatris üks lavastus koos draamanäitlejate ja balletirühmaga – «Äraaetud hobused lastakse ju maha». See on plaanis 2005. aasta sügisel.

«Pulmareisi» nimetasite koopiaks, «Daphnis ja Chloe» on teie käe all näinud erinevaid lavastusi alates aastast 1966 seitse korda. Miks te ei võiks teisigi oma tipptöid Vanemuises uuesti lavastada?
See oleks mõeldav, miks mitte, kui Vanemuise teater oleks sellest huvitatud. Näiteks sobiks Vanemuise repertuaari «Kuritöö ja karistuse» kammervariant. Väga uhke ja huvitav lugu oli «Karje ja vaikus». Minu meelest sobiks see samuti Tartusse väga hästi.

(Postimehes ilmus selle intervjuu lühendatud versioon.)

21.10.2004