Mäerähk lendab Vanemuise pilvedes

Vanemuises esietendunud «Teatriparadiisi» autor Kivirähk on taeva- ja põrguasjade tundja. Pilvedel ja allilmas askeldajad on tema loomingus aujärjel.
Tänu Andrusele teame, et vanajumalaks on endisest poksijast neeger ning et põrgus toimuvad laulupeod. Seekordne paradiisi põikamine annab uutki, näiteks inglite olulisest osast taeva varimajanduses.
Oma nurgake jagub ka 100-aastasele eesti teatrile. Vanemuises ongi tänu juubelile Ain Mäeotsa juhatusel ülailmaga otseühendus.

Romaan ja näidend

Kivirähki armastus eesti teatri ajaloo vastu tuleb kõige paremini välja romaanis «Liblikas», kus seiklevad Paul Pinna ja sõbrad veel oma kaasaegsetega ühel levelil. «Teatriparadiisis» on olemisepiir ületatud ja kambas ka punaikkeaegseid tegelasi.
Sünergia tekib läbi kavaluse, suurkujud tuuakse meie ette tänaste tähtede poolt. Kamp on võimas mõlemal pool, käsikirjas ja laval.
Raivo E. Tamme teatripedagoog Volli ajab naerma ka need, kes tehnilistel põhjustel – näiteks noorus – Pansot ei mäleta või kes pole lugenud kavalehte ja seetõttu teatriloost üldse midagi ei tea.
Esietendusel koosnes publik teatrirahvast ja saali reaktsioonidest võis aduda, et lõviosal oli nii Pansost kui ka Irdist isiklikke mälestusi. Aplausid sätestasid, et korüfeed olid ajaloost ehedalt maha ja välja joonistatud.
Aivar Tommingas olla Irdi juba Vana Hirmsa eluajal teinud, eks tema teab. Kavaleht (koostanud Anu Tonts) oleks nooremale publikule mõeldes võinud Irdile rohkem valgust heita, aga huvi tekib nagunii ja nutikas laps uurib ise, kes see räme onu oli.
Tasandeid lavastuses jätkub. Ühel pool kas või Baumani-Pinna vaba ja proovideta elegants ja teisel pool Karmi-Lauteri-Eskola tõsitöisus.
Lisaks näitlejate konkurents, n-ö feministlik diskursus, näpuotsaga nõukogulikke olmeprobleeme, mis paradiisi maale lähemale toovad, ning tänapäeva peegeldav kommertsdirektor Vanemuine. Unustada ei saa ka rahvahariduslikku külge, sest kust mujalt me saaks teada, kuidas pingviin lendab.

Kaht sorti tegelasi

Kui kunstlikult äärmusi tekitada, siis võib teoretiseerida, et laval on kahte sorti tegelasi. Ühed rohkem Kivirähki ja teised Mäeotsa omad. Kes loomehiidude tegemistega kursis, see mõistab – ja oma austajaid on mõlemal.
Koomikud on paigas – ja eks Jan Uuspõld ilmselt olegi meie aja Ruts Bauman.
Tore hea keskmine. Üle varju keegi ei hüppa, aga selle alt läbi roomata samuti ei ürita. Füüsikaseadused toimivad ka paradiisis, töö on hästi tehtud ja häbeneda pole midagi.

Teatraalne jant
• Vanemuises 27. märtsil esietendunud Andrus Kivirähki teatraalse jandi kahes vaatuses «Teatriparadiis» on lavastanud Ain Mäeots.