Lembit Eelmäe tähistab kaheksanda aastakümne täitumist
Merilyn Merisalu, Tartu Ekspress
Järgmisel nädalal tähistab Tartu aukodanik ja pikaaegne Vanemuise näitleja Lembit Eelmäe oma 80. sünnipäeva.
„Kui ma 70 sain, siis ütlesin, et ei saa aru, et juba 70 olen. Nüüd ma tunnen, et olen vana,” muigab tuleval kolmapäeval oma juubelit pühitsev Eelmäe. Tõsi, 56 aastat lavalaudade tallamist peab ükskord end tunda andma. Eriti kui enne suurtele lavadele jõudmist on teatrikooli sporditunnist päritud põlvemeniski rebend, nagu juhtus Lembit Eelmäega.
Omal ajal opereerimata jäänud parem põlv on viimasel ajal näitlejale jälle muret teinud. Seepärast võib teda juba mõnda aega linna peal kepiga kõndimas näha. „Aga ma ikkagi käin!” hüüatab Eelmäe ega lase põlvehädal oma head tuju rikkuda.
Valgamaalt Holdre külast pärit mees on tõepoolest palju ringi käinud. Kodukandist teatrikooli, sealt edasi Pärnusse tööle ning siis Kaarel Irdi õhutusel Tartusse. Nüüdseks on ta juba 50 aastat Taaralinnas ja Vanemuise laval olnud.
Tagasihoidlik ja isepäine
Kuigi Pärnus veetis Eelmäe vaid kuus aastat, meenutab vanahärra seda aega heldimusega. „Esimene koduteater jääb ikka südamesse,” kinnitab ta ning lisab, et tegi esimestel aastatel palju tööd. Seda eelkõige iseendaga, sest teatrikooli teadmised tuleb aastatega kogemusteks vormida.
Eelmäe ajab veendunult tagasi kõik kiitvad aunimetused. „Ma ei ole mingi imelaps,” ütleb ta ja on veendunud, et Vanemuisesse tagasi suundunud Ird poleks teda üksi kaasa kutsunud. Pigem usub ta, et Ird soovis Tartusse tuua eelkõige Eelmäe abikaasa Herta Elviste, kes oli toona tõeline primadonna.
Kõik muutus, kui Vanemuisesse tulid 1960-ndate sulaajal noored lavastajad Evald Hermaküla ja Jaan Tooming. Pärast Ernst Enno loomingu põhjal kokku pandud lavastust „Veli Joonatan”, kus Eelmäel oli peaosa, ütles Tooming kindlalt: „Sina hakkad Põrgupõhja Vanapaganat mängima!”
Kodukootud Hamlet
Põrgupõhja Jürka on Eelmäe jaoks justkui Hamlet, keda kõik mängida tahavad. „Ainult et Jürkade leidmine on vast natuke kergem,” muigab eesti teatri elav legend. Tema kinnitusel on Hamlet Hamlet ning kui sellist näitlejat teatris pole, siis pole ka lavastust, mida teha.
Just Jürka ja Joonatan on rollid, mis panevad Eelmäe naeratama ja lavastustest lõike tsiteerima. „See kõik läks lihtsalt kokku,” ütleb näitleja. Ta kinnitab, et leidis mõlemas end kiiresti üles. „Mina olen samasugune ullike nagu nemad,” muigab juubilar kelmikalt. Samas ta tõdeb, et rollide loomisel tuli väga palju tööd teha.
Ullikese all mõtleb Eelmäe vist tagasihoidlikku, ausat, ideaalide ja kindlate põhimõtetega maa- ja looduslähedast meest. Vähemalt sellise mulje jätavad nimetatud tegelaskujud. Eelmäe pole aga näitlejana ullikeses kinni, sest näiteks „Kauka jumala” Mogri Märdi kuju on eeskujulikust kaugel ja ka filmides on ta mänginud eelkõige negatiivseid tegelasi.
Teatrieluga rahul
„Filminäitleja ma ei ole, mul pole jõulist lõuga ega ilusaid suuri silmi,” raputab juubilar pead. Enda sõnul pole ta ka dramaturg ega kirjanik. Näitleja sõnadele räägivad vastu kaks ilmunud luulevihikut ning mitu tema kirjutatud estraadilavastust, mis Vanemuise lavalt aegade jooksul läbi käinud. Tõsi küll, viimased on olnud enamasti eriprojektid, mida mängiti vähe.
Praeguses Vanemuises tunneb sünnipäevalaps end hästi. Eelmäele meeldivad noored andekad näitlejad ja lavastajad. Samuti kiidab ta püsitrupi liikuvust, mis annab külalisnäitlejatele mänguvõimaluse siin ning kohalikele võõrastel lavadel. „Minu suhtes on oldud väga tähelepanelik ja vastutulelik,” toonitab 80-aastaseks saav vanahärra. Ta lisab, et on püüdnud seda ka oma tööga õigustada.
Selle aasta lõpus esietendub Vanemuises Roman Baskini lavastus „Lärmab ja veiderdab”, kus teiste seas näeb laval Lembit Eelmäed ja Herta Elvistet. Rootsi filmi- ja teatriklassiku Ingmar Bergmani näidend räägib autori onu Carli elust.
26. septembril toimub Vanemuises Lembit Eelmäe juubeliõhtu, kus meenutatakse eelkõige tema Vanapagana-rolli. Lisaks Eelmäele näeb laval üllatusesinejaid.