Loe

Lavastuses tabavad armunooled küla-Romeot ja metsa-Juliat

Tartu Postimees

Vanemuise trupp toob täna õhtul Sadamateatris vaatajate ette Andrus Kivirähki novellil «Romeo ja Julia» põhineva traagilise komöödia, milles hakkavad teineteist armastama külapoiss Romeo ja metskits Julia.
«Nalja saab alguses päris palju, aga lõpp on traagiline,» ütles lavastaja Mati Unt. «See on väga liigutav lugu ja läheb hinge.»
Naljakalt mõjub nii külavanem Rein (Aivar Tommingas) kui ka alatasa lõõtsa tõmbav ja lauldes eesti keelt edendav Romeo isa, endine kolhoosiesimees (Lembit Eelmäe).
Muigeid manab vaatajate palgeile ka Romeo naabripoiss Joosep. «Joosep on lihtne maapoiss, kes võtab elu tõsiselt ja huumorist eriti aru ei saa,» tutvustas oma osatäitmist Margus Jaanovits.

Novellist näidendiks

Andrus Kivirähk on näidendi aluseks saanud novellis kasutanud shakespeare’likku jambi. «Mul olid Andrusele ainult mõned ettepanekud, nii et minu osa on näidendiks kirjutamisel suhteliselt väike,» ütles lavastaja Unt.
Nii kõlavadki ilusat metskitse märganud Romeo suust muu hulgas järgmised rütmilised laused:
«See kits on röövinud mult viimse mõistuse! Vaid teda ihkan! Tahan olla sinu kallim! Ma lasen käpuli! Saa minu käskijaks! Kuis võisin üldse lammast armastada varem! Mis labasus, paks vill ja rasvas reied! Siin seisab minu hinge kuninganna! Ma hakkan hüüdma Juliaks sind, ilus kits!»
Kas sellise loo puhul, kus rumalavõitu külapoiss armub metskitseneiusse, võiks tarvitada ka sõna rõve?
«Ei, seal pole ühtegi rõvedust,» väitis Unt. «Need, kes on pahelisema mõtlemisega, võiksid ei tea mida oodata. Aga ainult Kivirähk suudab niisuguseid asju kirjutada poeetiliselt.»
Rõvedust ei loe shakespeare’liku põhjaga veidrast armastusloost välja ka meespeaosaline Tambet Tuisk. «See on puhas ja helge lavastus,» ütles ta. «Aga oleneb ka vaataja rikutuse astmest.»
Metskitsena kepsleb vaatajate ette Kersti Heinloo, kelle trikood katab tükati loomne karvkate. Ta on varemgi fauna esindajaid kehastanud – havi «Lendavas laevas» ja lambukest lastetükis «Charlotte koob võrku».

Kultuurkiht põrandal

Undi loodud lavakujundus bläkkboksis on napp. Selles on vaid mõned puud ning paksult paberitükkidega kaetud põrand.
«Põrandal on paber, kuna tegemist on hiljuti mahapõlenud kultuurimaja ja raamatukoguga,» selgitas lavastaja. «Seetõttu on põrand täis kultuurkihti, millel saab püherdada.»
Täna õhtul Sadamateatris esietenduva «Romeo ja Julia» mäng käib tükati ka õues. Näiteks kui linnamees Aivar (Indrek Taalmaa) sõidab oma isale ja vennale külla, peatab ta teatrihoone külgukse ees auto nii, et vaatajad seda näevad.
Undi järgmine lavastus on peaaegu tervenisti vabas õhus. Seda tuleb vaatama minna Karepale Sagritsa talumuuseumi, kus Vaino Vahingu näidend «Suvekool» ootab teist vaatajate ette tulemist. Eelmise lavastuse tegi aastal 1972 Pärnu teatris Ingo Normet.

Hooaja lõpu lähedal

«Romeo ja Julia» on Vanemuise tänavuse hooaja viimane uus sõnalavastus.
Teatri mängukavasse on aga kirjutatud ka Endel Nõge-ne 30. lavasünnipäeva tähistav operetigala homme õhtul Vanemuise suures majas ning Carl Orffi suurejoonelise oratooriumi «Carmina burana» esitus Mihkel Kütsoni juhatusel kontserdimajas 14. mail.
Ja peagi koidab juuni koos suvelaval esitatava rokkooperiga «Jesus Christ Superstar».

Traagiline komöödia
• Täna õhtul esietendub Sadamateatris Andrus Kivirähki novellil põhinev traagiline komöödia «Romeo ja Julia».
• Lavastanud ja mänguplatsi kujundanud Mati Unt, kostüümid kavandanud Jaanus Vahtra.
• Nimiosades Tambet Tuisk ja Kersti Heinloo, teistes osades Lembit Eelmäe, Aivar Tommingas, Margus Jaanovits ja Indrek Taalmaa

22.04.2004