fbpx

Lavastaja viitab muusikalilavastuses Vanemuise ja Estonia põlemisele


Järgmise nädala laupäeval toob Vanemuises lavastaja Georg Malvius vaatajate ette järjekordse muusikali. Käsil on Andrew Lloyd Webberi «Ooperifantoom».

Et see on tehniliselt keerulisem lavastus kui tavaliselt – nii näiteks on stseene, milles suhteliselt väheste taktide jooksul tuleb muuta lavapilti väga kiiresti tundmatuseni –, käivad praegu pingelised proovid. Tarvis on lihvida dekoratsiooni liikumist ja valgustuse muutumist.
Ometi leidis Georg Malvius aega, et eile mõned minutid selgitada, milles seisneb «Ooperifantoomi» keerukus ja erilisus.
«Muusikaliselt on selles vaatemängus kolm väikest ooperit,» ütles ta. «Etenduses vahetuvad pidevalt olukorrad, dekoratsioon on keeruline, kombineerime valgustust ja videot. Lavastusse on kaasatud sadakond inimest, kelle hulgas on lauljaid, tantsijaid ja muusikuid.»

Keerukas ja eriline
Malviuse osalusel on seni valminud 188 lavastust. «Ma arvan, et «Ooperifantoom» on nende hulgas üks keerukamaid,» lisas ta.
Vanemuise teatri endine juht Paavo Nõgene nägi mitu aastat vaeva, et tuua see muusikal siinsele lavale. Kaks aastat tagasi allkirjastas ta Londonis lepingu Andrew Lloyd Webberi kompaniiga ja Vanemuine sai õiguse esitada «Ooperifantoomi» vaatajatele täiesti omapärases lavastuses.
Allakirjutamise hetkel oli Vanemuine kolmas teater maailmas, kellele anti õigus luua oma versioon sellest muusikalist, sealhulgas luba etendada seda eesti keeles inglis- ja soomekeelsete subtiitritega. Ühtlasi võimaldab litsents kasutada teose 25. sünnipäevaks loodud seadet suurele sümfooniaorkestrile.
Georg Malvius on mõelnud erinevalt üldlevinud kohustuslikust lavaversioonist oma teed valides näidata Fantoomi nii, et lisaks füüsilistele põletusarmidele näos on kahjustatud tema isiksus ka sisemiselt.
Oma lavastuses seob ta nimiosalise kahjustused sõja ajal põlenud Vanemuise ja Estonia teatriga. Fantoom püüab kaitsta tantsijat ja lauljannat kurjuse eest. «Ja kurjus on vägivald, kurjus on sõda,» lisas ta.

Teatris tegutseva koledate armidega mehe Eriku ja lauljatar Christine’i loo kirjutas prantsuse kirjanik Gaston Louis Alfred Leroux. Romaan «Le Fan­tme de l’Opéra» ilmus järjejutuna sügisest 1909 jaanuarini 1910.
Lugu on inspireerinud tegema mitmeid lavastusi ja filme. Richard Stilgoe ja Andrew Lloyd Webberi muusikal, mis on valminud aastal 1986, põhineb samal romaanil.

Kokku 40 etendust

Vanemuisel on õigus anda 40 «Ooperifantoomi» etendust. 24 etendust jõuavad publiku ette sel hooajal (neist 8 Tallinnas Solarise kontserdisaalis) ning ülejäänud 16 järgmisel hooajal.

Nimiosas on Stephen Hansen, teistes kandvates rollides Hanna-Liina Võsa või Maria Listra, Koit Toome, Kalle Sepp, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv, Priit Strandberg, Janika Sillamaa, Merle Jalakas, Linda Kolde, Hedi Maaroos, Simo Breede, Rasmus Kull jt.
Kaasa teevad Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor, balletitrupp ja bänd.