Lavastaja Mäeots: “Lavastaja seisab nagu väejuht mäel ja jälgib sõdureid”
TÜ eetikakeskuse hubases saalis nappis istekohti, kui Vanemuise peanäitejuht ja lavastaja Ain Mäeots (32), oli kuulajate keskel vestlusringis, milles keskenduti lavastaja rollile teatris ja lavastaja töö tagamaadele.
“Mida see lavastaja teeb? Mis või kes on lavastaja? Kuulen selliseid repliike ja küsimusi tihti nii teatris kui väljaspool seda, sageli ka haritud inimeste suust,” alustas Mäeots valdavalt noore kuulajaskonnaga publiku ees mõttevahetust lavastaja tööst teatris.
“Ma pole sellele küsimusele head, tabavat vastust leidnud. Lihtsam on võrrelda lavastajat kindraliga, väejuhiga, kes juhib intelligentseid sõdureid. Liidril on mäel kaart (tekst) käes, ta teab kuhu välja jõuda. Tal peab olema suunatavate vastu täielik usaldus. Väejuhil (lavastajal) on abiks vaist, kogemus, intuitsioon. Mõnda asja pean aimama. Pean oma juhitavast “lahingust” kõik tervena välja tooma. Lavastajatöös on pinge ja vastutus suur,” jagas Mäeots oma lavastajakogemusi.
Mäeots nentis, et lavastaja, see on üks maailma üksildasemaid elukutseid. “Näitlejad on seltskond. Lavastaja ei saa olla lavastaja, kui ta ei oska näitlejale läheneda. Lavastaja on vahepeal. Lavastaja peab uskuma, et lavastus, tulemus on viimase peal hea asi. Minu asi on kehtestada reegleid. Kui pole ideed, ei päästa ka vorm. Keskpärane igav teater on kõige ohtlikum,” kaheksa aasta eest Vanemuises lavastamisega alustanud Mäeots möönis, et pole lavastajat, kes poleks teinud halba tükki.
Mille järgi tekste valite? Kuidas valite näitlejaid? “Loen materjale, lugusid on palju. See on puht äratundmise asi. Tean, millist lugu teha tahan. Selleks peab olema sobivaid näitlejaid. Pole olemas universaalset õpetust, kuidas töötada näitlejaga. Mõnele näitlejale tuleb soovitu ringiga selgeks teha. Näitleja peab ilgelt ise uskuma, mida teeb ja usaldama lavastajat.
Kas oma valminud loost lahtilaskmine läheb valutult? “Olen saalis kontrolletenduse ajal. Siis valdab mind tühjuse tunne. Nutt on kurgus. Enam ei sõltu minust miski. Mind on justkui maha jäetud. See on väga valuline tunne. Nii ei ole ma kunagi esietenduse ajal saalis,” tunnistas Mäeots tunnet, mis teda valdab iga lavale jõudnud loo järel.
Võru koolipoissi võlus filmirežissööri töö
Võrust pärit Ain Mäeotsa võlus kino- ja näitemaailm juba väikese poisina. “Olin suur kinofänn. Vaatasin ära kõik kinos näidatud filmid. Olin teises klassis, kui käisin vaatamas Kleopatrat. Tahtsin saada näitlejaks, selleks meheks, kes oli peakangelane. Peale seda filmi hakkasin juurdlema, kuidas seda kõike küll tehakse. Mind hakkas filmitegemise maailm huvitama,” rääkis Mäeots.
Keskkooli aega jäi see periood, mil noor lavastaja Kalev Kudu tuli tegema kooliteatrit ja nii hakkaski Mäeots Võru 1. KK kooliteatris kõvasti kaasa lööma.
Kui jõudis kätte teevalik, mõtles Mäeots ka juristi ameti peale. “Arvasin, et selle tööga saan rikkaks… varalist rikkust teater ei too,” muigas kümne aasta eest peale teatrikooli lõpetamist vanemuislaseks saanud Ain Mäeots. “Pelgasin, et ei tee eksameid režii erialale ära. Hakkasin lavakas näitlemist õppima.”
Lavastajavaim polnud Mäeotsas kuhugi kadunud. Peale kaheaastast näitlejatööd alustas Mäeots Vanemuises lavastamisega.
Paugupealt ei oska Vanemusie peanäitejuht ja lavastaja Ain Mäeots öeldagi, mitu lugu on ta teatris lavastajana vaatajate ette toonud.
Sel hooajal jõudis Sadamateatris vaatajate ette Ain Mäeotsa lavastatud A. Milleri draama Salemi nõiad.
“Õnneks olen õppinud mitte kaua põdema, kui lavastus on valminud. Suurepäraselt aitavad mind sõidud välismaale, tutvumine sealsete teatrite tööga. Osalemised sealsetes töötubades lisavad uusi mõtteid,” sõnas Mäeots. “Suvel käin meeleldi Võrumaal peetavas koolide suveteatris, osalen rõõmuga žüriis,” lisas Ain Mäeots, kel võrulasena kohalik keelgi selge.
“Tartu on elamiseks mõnusalt hea linn. Ei kavatse siit ära minna,” kostis lavastaja. Kuid tunnistas samas, et ihkab hinges teha ka üht filmi, mis on kui noorusunistuste jätkuks. “Lavastan võib-olla paar aasta veel, kuid mõtteis mõlgub ka oma filmi tegemine. Eks õnnestub ikka see, mida ise jubedalt teha tahad,” unistab lavastaja Ain Mäeots oma filmist.