Loe

Lavalt õhkub suursugusust

Ivika Saaroja, Tartu Postimees

Ivika Saaroja, Tartu Postimees

Tšehhi lavastaja Stanislav Feco ja Šotimaalt pärit kunstnik Charles Cusick-Smith on püüdnud vaatajate ette tuua balleti «Giselle» klassikalisust ja suursugusust ning viimasest juba puudust ei tule.

«Giselle» jutustab loo armastusest ja selle võidust kõige kurja üle. Giselle (Hayley-Jean Blackburn või Mari Savitski) armub talupojasse, kes osutub hoopis ümberriietunud krahv Albert´iks (Vladimirs Latišonoks). Giselle´i armastav metsnik Hilarion (Kristaps Kikulis või Alens Piskunovs) paljastab, et neiut on petetud ja et Albert on ka Bathildega (Rita Dolgihh) kihlatud.

Giselle sureb südamevalusse. Haual leinav Albert satub vilide küüsi. Vilid on enne abiellumist surnud kihlatud tütarlaste vaimud. Ka Giselle on nüüd üks neist. Kuuvalgel sunnivad vilid noormehi nõrkemiseni tantsima, kuni nood hinge heidavad. Nimitegelase armastus Albert´i vastu aga päästab mehe surmast

Külluslik lavapilt

Kõigepealt lööb kujundus, milles on järgitud romantismiaegset traditsiooni – külluslik ja muinasjutuline lavapilt ning seda rõhutav valguskujundus viivad meid justkui ajas tagasi. Oma tehnilist tugevust demonstreeris esietendusel siinsetest tantsijatest enim Mari Savitski vilide kuninganna Myrthana, ehkki ka Kristaps Kikulise esimene suurem osatäitmine näitab, milliseid andeid noormees endas peidab.

Näitlejameisterlikkusega on teistest peajagu üle Marika Aidla Giselle´i emana. Oma täpse rolli- ja emotsioonitabamisega on ta silma paistnud varasemateski lavastustes. «Giselle´i» peaproovist paistis, et Vanemuises hakkavad välja kooruma uued esitantsijad. Tantsib ju sama paar, Hayley-Jean Blackburn ja Vladimirs Latišonoks, peaosi «Peer Gyntis», ning need noored tantsijad on märgatavalt arenenud juba nendegi kahe balleti lavale tuleku vahel. Eriti paistab välja nende enesekindluse ja tugevama emotsionaalse värvingu lisandumine.

Esietenduse publikule pakuti aga kohaliku peaosaliste paari asemel maiuspalaks maailma balletieliiti kuuluvate Natalia Sologubi ja Dmitri Gudanovi osatäitmisi. Nende tehnilisele perfektsusele on raske midagi ette heita, küll aga värises mõne teise tantsija jalg esietenduse ärevusest, kuid see on andestatav. Prooviperiood oli ju lühike.

Lavastaja Stanislav Feco on üritanud jõuda lähemale balleti algsele koreograafiale, mis muudab üldpildi naiivsemaks, kuid samas teeb loo arusaadavamaks. Koreograafia pole siiski viimseni traditsiooniline, Feco käekiri kumab omamoodi läbi.

Nauditav tervik

Koos kanooniliste kostüümide ja lavakujundusega annab seekordne «Giselle» publikule aimu imeilusa balleti algsest väljanägemisest, muutumata raskepäraseks. Adolphe Adami kaunis muusika Lauri Sirbi dirigeerimisel ja Vanemuise orkestri esituses moodustab lavapildiga nauditava terviku.

«Giselle» on Vanemuise viimaste aastate tugevaim klassikalavastus, tõustes esile just traditsioonilisusega. Esietenduse publik hindas seda vääriliselt, aplodeerides püsti seistes ja väsimatult.

 

Taluneiu ja tema suur armastus

• Adolphe Adami ballett «Giselle», mis kujutab taluneiu Giselle´i ja krahv Albert´i traagilist armastuslugu, esietendus Pariisis aastal 1841.

• Vanemuises 2. veebruaril esietendunud lavastuse koreograafia loomisel kasutas Stanislav Feco Jean Coralli, Jules Perrot’ ja Marius Petipa loomingut.

• Lavastuse kunstnik on Charles Cusick-Smith, muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp.

• Enam kui 30 tantsijaga lavastuse repetiitorid on Kaie Kõrb, Rufina Noor ja Elena Poznjak-Kõlar.

07.02.2007