Lavale tuleb Lotta ja Petteri jõuluunelm
Rootsi koreograaf ja lavastaja Pär Isberg on Vanemuise suures majas saanud esietendusküpseks balleti, milles isata-emata õde-venda satuvad jõuluööl imelisse maailma ja näevad oma ülima unelma täitumist.
Orkester esitab Pjotr Tšaikovski balleti «Pähklipureja» muusikat, kuid laval on näha klassikalisest lavastusest erinevat lugu. Libretoks on selle kirja pannud koreograaf-lavastaja Pär Isberg kahasse Erik Näslundiga.
«Minu lavastus on põhjamaine «Pähklipureja», mis on ka Eesti vaatajatele mõistetav,» rääkis lavastaja.
Etenduse alguses käivad Lotta ja Petter koos onuga metsas jõulukuuske toomas. Peatselt astub tuppa rootslastele tuntud jõulusokk, kaasas raske kingikott. Et seesama tegelane on teada ka eestlastele, veendus Isberg Eesti Rahva Muuseumis.
Orbude unistus
Tädide Pruuni, Rohelise ja Lilla majas elavad poiss ja tüdruk on orvud. «Lapsed unistavad ikka sellest, mida neil ei ole. Lotta ja Petter unistavad, et neil oleksid vanemad,» rääkis lavastaja.
Kui pärast jõulukinkide saamist on käes aeg voodisse minna, paluvad lapsed, et neil lubataks magada saalis kuuse all. Unes kangastub neile päeval läbielatu, kusjuures onu Sinisest saab võlur, elustuvad kuuseehted ja maiustused: torisev piparkoogipaar, lõbusad paukkommid, asjalikud lumemehed jt.
Petter ja Lotta näevad unes ka oma suurima soovi täitumist – et neil on ema ja isa. Emaks saab majateenija, kes muutub võluväel printsessiks, ja isaks osutub söepõletaja, kes muutub printsiks.
«Unenäos on kõik ilus, aga see kaob, kui on käes aeg ärgata. Lotta ja Petter leiavad end igapäevasest ümbrusest,» rääkis lavastaja.
Etendus lõpeb esimese jõulupüha puhul kirikusse sõitmisega. Hobused on saani ees. Unenäos prints ja printsess olnud söepõletaja ja majateenija ei mõista, miks tahavad Petter ja Lotta neid emmata.
Mälestus lapsepõlvest
Isberg mäletab oma lapsepõlvest üht samalaadset saanisõitu Põhja-Rootsis ning õnnelikke venna, isa ja emaga üheskoos veedetud hetki. Neid on ta sulandanud homme esietenduvasse «Pähklipureja» lavastusse Vanemuises.
Nendest hetkedest on osa saanud ka balletihuvilised lapsed koos oma vanematega Stockholmis, kus Isberg tõi sellesama lavastuse vaatajate ette üheksa aastat tagasi, ning Göteborgis, kus esietendus oli kuus aastat tagasi.
Ja needsamad hetked on kandunud telesalvestisena laia maailma.
Lavastus Vanemuises ei erine oluliselt sellest, mida saab veel praegugi vaadata Rootsis.
Mõistagi on erinevad kõik tantsijad ja kõige tillem osatäitja, isane šoti terjer Monty, kes astub etenduses vaatajate ette koer Pricki osas.
Neljajalgne balletilaval jätab lastele saalis arvatavasti sügava mulje. Muide, lavastaja soovitab oma «Pähklipurejat» vaadata vanematel koos lastega, kellel on eluiga vähemalt viis aastat. Täiskasvanud publikul on aga samuti palju kuulata ja vaadata.
Vanemuises kümme aastat tagasi «Pähklipureja» oma versiooni lavastanud Mare Tommingas rääkis, et 5. detsembril, IDA festivali viimasel päeval, tantsib etenduses Söepõletaja ja Majateenija nõudlikku partiid Rootsi Kuningliku Balleti esipaar Jan-Erik Wikström ja Anna Valev.
Lisaks sellele tuleb «Pähklipureja ehk Petteri ja Lotta jõulud» jõulumaa raames ettekandele 21 korral, piletitest on Vanemuise pressiesindaja Tambet Kaugema teatel üheksa kümnendikku juba müüdud.
Jaanuaris on lavastus mängukavas kolm korda.
Jõulumeeleolus «Pähklipureja»
• Reedel kell 18 esietendub Vanemuise suures majas kahevaatuseline ballett Pjotr Tšaikovski muusikale «Pähklipureja ehk Petteri ja Lotta jõulud».
• Libreto aluseks on kaks lasteraamatut – E. T. A. Hoffmanni «Pähklipureja ja Hiirekuningas» ning Elsa Beskowi «Petteri ja Lotta jõulud».
• Koreograaf-lavastaja Pär Isberg, lavakujundaja Bo-Ruben Hedwall, kostüümikunstnik Ann-Mari Anttila ja valguskunstnik Torkel Blomqvist (kõik Rootsist).
• Muusikajuht ja dirigent Anu Tali, dirigent Lauri Sirp.
• Osaleb kogu Vanemuise balletitrupp.