Loe

Lätlane põimib lavale mitmekihilise ooperiloo

Tartu Postimees

Sada aastat pärast «Madame Butterfly» maailmaesietendust La Scalas tuleb sama ooper taas Vanemuise lavale, näidates kahe erineva inimese ja kahe vastandliku kultuuri kohtumisel arenevat traagikat.
«See on väga eriline ja väga realistlik ooper,» ütles lätlasest lavastaja Guntis Gailïtis. «Me austame ja järgime kõike seda, mis Puccini kirja pani.»
Lavastaja sõnul on tegu erakordselt maheda, kristallpeene muusikaga ooperiga, mis tuleb 24. septembril Vanemuise väikse maja laval rahva ette traditsioonilise ooperi kuues.
Ometi seostub sajandivanune etendus tugevalt tänapäevaga. «Selles ooperis saavad kokku kaks maailma – ida ja lääs, naine ja mees, budism ja kristlus,» kirjeldas Gailïtis. Ta viitas, et just praegu on erinevate kultuuride kokkusaamine eriti aktuaalne ka siinsamas Eestis.

Lugu identiteedist

«Suur riik tuleb ja varjutab väikeste maade identiteedi,» lausus Gai-ltis. Ta rõhutas, et Chio-Chio-Sani ehk Butterfly ja ameerika mereväelase Pinkertoni armastuslugu on vaid üks tasand keerukas ooperis.
«Mul on hea meel, et oleme proovides juba leidnud nii palju detaile, mitte ainult armastusloo,» ütles «Madame Butterfly» muusikajuht ja dirigent Hendrik Vestmann. Ta tõi samuti välja loo tänapäevasuse – suurte kultuuride pealetungile peab mõtlema ka värskelt euroliitu astunud Eestis.
Vestmanni kinnitusel on see ooper solistidele väga pingeline. «Laval tuleb näidelda, liikuda ja samas tuleb näidelda oma häälega,» märkis Vestmann.
Gailïtise sõnul on proovid nagu workshopid, kus räägitakse ja arutatakse, kuidas mingit karakterit esitada. «Lauljad peavad muusikat looma, mitte end selle taha varjama,» lausus ta.
Lavastaja sooviks on lisaks loo mitmetasandilisuse näitamisele ka värvikate karakterite väljatoomine. «Butterflyl on suur roll ja palju laulda, aga sama tähtsad on väiksemad rollid, mis loovad suurele vundamendi,» rõhutas Gailïtis.
Lavastaja rääkis poolnaljatamisi, et lavastusest ei tohi liiga palju ette jutustada, sest kuigi kavalehel võib publikule anda juhiseid, peab ta etendusest ise aru saama.
«Publik peab kõike nägema laval ja tundma muusikas,» toonitas ta.

Kurbus jääb meelde

Hendrik Vestmann märkis, et kui lool on õnnelik lõpp, siis unustatakse lugu ruttu. Kurb lõpp paneb aga tundma ja mõtlema. «Tänapäeval on muidugi suur asi kelleski tundeid tekitada,» muheles ta.
Ometi püüdlevad nii lavastaja kui dirigent selle poole, et inimeste peades oleks pärast eesriide langemist palju küsimusi ja mõtteid.
Publikule peavad pisarad silma ja küsimused pähe tooma solistid Alla Popova, Nikolai Lvov, Jan Oja jt.
Osaliste valikul abistas Vestmanni tema eelkäija, Vanemuise eelmine muusikajuht ja peadirigent Mihkel Kütson.
Lätlasest lavastaja tuli Tartusse Puccini ooperit lavastama teatri balletijuhi Mare Tommingase, teatrijuht Aivar Mäe ning Hendrik Vestmanni kutsel.
Viimati mängiti «Madame Butterflyd» Vanemuises 1975. aastal, lavastaja oli Ülo Vilimaa.

«Madame Butterfly» Vanemuises
• Helilooja Giacomo Puccini, libretistid Guiseppe Giacosa ja Luigi Illica.
• Lavastaja Guntis Gailtis, kunstnik Anita Znutina.
• Dirigendid Hendrik Vestmann ja Lauri Sirp.
• Osades Alla Popova, Nikolai Lvov, Jan Oja, Valentina Kremen, Karmen Puis, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul jpt.
• Lisaks «Madame Butterflyle», mis esietendub 24. septembril väikses majas, saab Vanemuise 135. hooajal vaadata veel 16 uuslavastust.

31.08.2004