Loe

Lastepärane lugu kenadest olevustest

Postimees

Lotte on kõigi eesti laste suur sõber. Multikategelane on leidnud tee jäätisetopsidele ja voodilinadele, nüüd siis ka teatrisaali. Jah, varem või hiljem pidi see juhtuma.
Lavastus on näitleja Janek Joosti debüüt. Ja suhteliselt õnnestunud.

Piisavalt sooja huumorit

70 minutit kestev tükk jookseb korralikult, erilistesse taevastesse kõrgustesse tõusmata või ka kuskile toppama jäämata. Ehk ainult stseen kõrbekoer Abdullahiga (Merle Jääger) venib pisut.
Samuti on igati õigustatud sellise lavakonfiguratsiooni kasutamine – nimelt paikneb publik pöördlaval, lava keerab erinevad tegevuspaigad ette, lõpuks avaneb ka pikaksvenitatud perspektiiv saali.
Lõpustseen lõunamaal, kus linnud tooliridade vahel ringi askeldavad, on ehk lavastuse mõjuvaim, seda paljuski just tänu tavapärase lava-saali telje ümber pööramisele.
Väikesele vaatajale igati põnev, uks teatri võlumaailma, võiks isegi ütelda.
Kiviräha näitemäng pole siin mitte iseseisev draamateos, vaid suures, peaaegu absoluutses osas joonisfilmi adaptsioon teatri väljendusvahenditele, nii et erilisi üllatusi, ei suurele, ei väiksele vaatajale siin ei ole.
Äratundmist ja huvi hoiab üleval joonistatud tegelaste lihaks saamine, ja selle pihta nuriseda oleks patt. Näitlejate mängu üle nuriseda seega.
Korralikult tehtud helgemapoolsed lastetüki rollid, piisavalt sooja huumorit ja krutskeid, et laste huvi käpas hoida, samas hoidutakse lastetükkidele pahatihti omasest mängitsemise ja üle võlli panemise libedast.

Lihtne kena lugu

Kui millegi kallal vinguda, siis ehk otsese kasvatusliku iva, moraali puudumise üle. Kuigi, ega see ka kuskil kirjas ole, et lastele teatris nii hirmus kindlasti õpetussõna ja käsulaudu peaks andma.
Ehk on väike inimene ka vahel niisama meelelahutuse ära teeninud. Sellise, kus räägitakse üks lihtne lugu kenadest olevustest. Ja süstitakse veidike reisikihku.
Ahjaa, kavalehe võiks ka osta, sinna on trükitud vana hea «Reis ümber maailma».

24.10.2005