Külaskäik šampanjalossi
Agnes Männiste, Postimees-Arter
Juuli lõpus võttis Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene mõned päevad puhkust ning suundus avastama Prantsusmaa Champagne’i maakonda ja Reimsi linna.
Et Paavo Nõgene on viimasel ajal hakanud väga austama šampanjat, tekkis tal soov tutvuda maakonnaga, kust on pärit kõik maailma õiged šampanjad.
«Champagne’i piirkond Prantsusmaal on nimelt ainus koht maailmas, kust pärit jooke saab nimetada õigeks šampanjaks, kõik ülejäänud on vahuveinid. Ainult Champagne’is kasvavad viinamarjad, millest saab ehedat šampanjat teha,» selgitas Nõgene.
18 kilomeetrit keldreid
Seitse päeva kestnud reisi ajal külastas Nõgene Reimsi linna südames asuvat Pommery šampanjatehast, mille kauneim osa on romantiline loss. Selle all asuvate keldrite üldpikkus on 18 kilomeetrit ning kogu see ala on täis šampanjapudeleid, mis ootavad kääritamisel oma aega. Keldrites on 25 miljonit pudelit šampanjat, igal aastal toodetakse ja müüakse viis miljonit pudelit kihisevat jooki.
Tavaline Pommery tehase šampanja, mida saab osta ka Eesti poodidest, on sealsetes keldrites seisnud keskmiselt 3,5 aastat, noorema klassi šampanja noortesarjast Pommery POP umbes 2–2,5 aastat. Kõige kvaliteetsem jook, mida Pommery tehas praegu aastakäigu šampanjana pakub, pärineb aastast 1989.
Kõrge kvaliteediga eksklusiivklassi šampanjaks loetakse ka 1996. ja 1998. aastal valmistatud Pommery Cuvée Louise Brut’i. Nõgenel oli võimalus reisil proovida 1998. aasta šampanjat ning üks pudel seda jooki ka koju kaasa tuua. «Soovitan kõigile,» kostab ta küsimuse peale, kuidas maitses.
Pommery tehases toodetakse 11 sorti šampanjat. Nende valmistamisel proovitakse 150 eri viinamarjamahla, millest valitakse välja kolm peamist, mida siis eri kogustes eri šampanjade tegemisel kasutatakse.
Šampanja aastast 1874
Eriti muljetavaldav oligi Nõgene sõnul see, et sai käia Pommery šampanjalossi keldrites ning katsuda neid pudeleid, mis poodidesse jõuavad võib-olla alles viie-kuue aasta pärast. Ka õnnestus tal näha keldrites šampanjapudelit, mis on kõigest neli aastat noorem kui Vanemuise teater ehk siis pärit aastast 1874. Nii vanu šampanjasid Nõgene jutu järgi enam ei jooda, hoitakse hoopis selleks, et kasutada neist pärinevaid maitseid uute šampanjade tegemisel.
Hea mälestus jäi Nõgenele armsast Reimsi linnast, kus vabaõhukohvikutes sai valida paarikümne eri šampanja vahel, kusjuures need maksid vähem kui meie poodides.
«Mulle kui šampanjaaustajale on Reims tõeline paradiis. Loodan, et ka Eestis muutub šampanjakultuur igapäevasemaks ning inimesed saavad maitsta normaalse ja mõistliku hinnaga tõelist šampanjat. Vanemuise teatri kohvikud hakkavad seda igatahes juba sellest hooajast pakkuma,» kinnitas Nõgene, kelle lemmikšampanja on Ruinart ja lemmikuteks veel Pommery, Veuve Cliquot ja Dom Perignon.