Kõikeunustavalt lummav “Traviata” taas Vanemuises
Taisto Noore lavastatud “La Traviata” annab kuulajaile rohkelt tõlgendusvabadust.
Vanemuise teatri väikeses majas nüüdseks juba kolm korda etendunud Verdi ooper “La Traviata” annab võimaluse tagasivaatavaks võrdluseks sama lavastaja poolt 1993. aastal tehtud versiooni ning alles esietendusehõngulise lavastuse vahel, analüüsides samal ajal ka erinevate osatäitjate rollikäsitlusi.
“La Traviata” lavastamine originaalkeelest lähtudes võimaldab ühelt poolt kutsuda ooperitruppi osatäitjaid rahvusvaheliselt areenilt, teiselt poolt aga rikastab oluliselt ooperi süžee sisemise dramaturgia tõlgendamist.
Taisto Noore eelmine “La Traviata” oli tema enda poolt suurepäraselt eesti keelde tõlgitud, mis lasi lavastajal ooperi dramaturgiat interpreteerida oma visiooni järgi. Nüüdne itaaliakeelne etendus, mida vahendab väga hea tõlge, annab rohkem tõlgendusvabadust kuulajaile. Seda toetab ka ooperi süžeest lähtuva tempo rütm.
Kolm erinevat Violettat
Hispaania rituaalil põhinev efektne toreadoori tantsustseen ilmestab edukalt Verdi ooperi reljeefselt sisemist ülesehitust. Lähtuvat lavastaja soovist süzŠeelist liini tihendada, oli 1993. aasta etenduses see osa ära jäetud.
Seekordses koosseisus on kolm Violettat, kes kõik on eriilmelised, väga kauni hääle ja täiusliku vokaaltehnikaga solistid. Svetlana Trifonova on lüüriline sopran, Tatjana Romanova ja Alla Popova aga dramaatilised sopranid, mis teeb nende rollilahendused erinevaks. Kõigi esitusi iseloomustab naudinguga jälgitav sügav läbitunnetatus ning nüansirikkus.
Mati Kõrts Alfredo rollis pakub äratundmisrõõmu oma selge rollilahendusega. Jan Oja Alfredo aga on kujunemisprotsessis, tema esitus laseb aimata arengut nii vokaalses kui ka rollitäitmise osas.
Väga tervitatav on Riia ooperiteatri baritoni Eduards Cudakovsi (Germont) kaasamine. Tema rollilahendus on reljeefne ja suurepäraselt etendusse sulanduv. Hea meel on tõdeda, et ooperikoor koosneb artistidest, mis ooperiteatri puhul on ainuvõimalik. Ooper on ju tegevus muusikas ja seda tegevust suudavad kooriartistid suurepäraselt kanda.
Liina Pihlaku kunstnikutöö on delikaatne, soliidne, lihtne, väärtustades ja toetades muusikat. Etendus on kõikeunustavalt lummav elamus.