Loe

Kõike võtta, kõike jätta

Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht

Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht

Tänapäeva Briti ühiskonna probleeme lahkav näitekirjanik Mark Ravenhill teeb lavastaja Ingomar Vihmari käe läbi järjekordse sissetungi Eesti teatrisse. Briti oma küll, aga ega üksikuid ja lootust otsivaid inimesi ela ainult kauges saareriigis.

Kui lavastaja Ingomar Vihmar teisipäeva hommikul proovisaalis ETV kaamerate ette sätitakse, tuleb tal vastata ajakirjanike lemmikküsimusele. Vihmaril palutakse nimetada, hästi lühidalt loomulikult, kolm märksõna, millest tema lavastus räägib. Vihmar mõtleb hetke ja ütleb, et lugu räägib aidsist, seksist ja armastuse otsimisest. Eks need kolm asja võivad sageli käsikäes jalutada küll. Sama võrdselt kuskil Inglismaa kolkapiirkonnas ja isegi Tartu metropolis.

“Võta mind” on tükk, kus samad tegelased hüppavad ühest episoodist teise. Räägivad võrdselt segast juttu, otsivad elu mõtet ja teevad kõigest hoolimata ridamisi valesid otsuseid. Eri meediaväljaanded on jõudnud Vihmarit juba korduvalt nimetada Mark Ravenhilli Eestisse importijaks.

Varem on Vihmar lavastanud Ravehilli tükke “Shopping and F..king“ ja “Mõned teravad polaroidid”.

Pole teada, kuidas lavastaja ise sellisesse vahenduskaubanduse tiitlisse suhtub, aga fakt on see, et proovides elab lavastaja kirglikele dialoogidele kogu kehaga kaasa. Toimuv paistab olevat südamelähedane ja on ju Vihmar varasemates intervjuudes öelnudki, et üksindust ja masendust on ta jõudnud piisavalt palju läbi elada, et Ravenhilli loodud karakteritele kaasa elada. Sõnum näitlejatele on lavastajal lihtne: õhkamine jätta! Kui kedagi on vaja ikkagi pikalt saata, siis tuleb seda teha vajaliku kalkusega. Kui ebaõnnestunud kopuleerumisele järgneb suhete klaarimine ja mängu tuuakse kõrvale jäänud abikaasad, siis olgu selles vestluses piisavalt viha, külmust ja tüdimust. Kui asja luuleliselt kokku võtta, siis ei tohi ilmselt asja tervikpilt roosa kõnemaneeri pärast laiali laguneda, ja kui lavastust peaks värvidega ja ilmakraadidega võrdlema, siis on “Võta mind” külmhall paekivi, mille jahedust on istmiku all isegi suveõhtul tunda.

Mitte et elu nüüd ilma peal nii vilets ja õnnetu oleks, lihtsalt inimesi on kole palju ja õigeid valikuid on üsna keeruline teha. Kuidas proovimata ikkagi teada, mis ja kus on see õige asi või vajalik inimene?

“Võta mind”
•• Esietendus 29. veebruaril Tartu Sadamateatris
•• Lavastaja Ingomar Vihmar
•• 12 stseenist koosnev draama
•• Autorid Briti näitekirjanikud Hilary Fannin, Stephen Greenhorn ja Abi Morgan 1998. aastal Mark Ravenhilli algatusel.
•• Tõlkija Martin Algus
•• Mängivad Laura Peterson, Hilje Murel, Helena Merzin-Tamm, Margus Jaanovits ja Markus Luik
•• Ei soovitata alla 14-aastastele

01.03.2008