Koduselt noobel muusikaliõhtu
Kati Murutar, Pärnu Postimees
Eelmisel pühapäeval kutsus Vanemuise teater tuhanded suve lõpetavad inimesed Tartu laululavale Broadway galaõhtule.
Tarmo Leinatamm dirigeeris, Mart Sander konfereeris. Oli ühtaegu nii traditsiooniline kui uudne, kodune kui noobel, ülimalt kvaliteetne ja informatiivne kultuurielamus.
Mis sellest Tartu asjast pärnakatele rääkida? Sellepärast, et Tartul kui peaga linnal, heade mõtete linnal on iga aasta augustis suvelõpu suurüritus. Suvepealinnal pole. Vanemuise pakutav kogupauk – olgu see “Evita”-“Aida” või galaõhtu – kujuneb Kogu Rahva Oma Asjaks. Kõik toetavad, tulevad ja teevad ning saavad ühe pere tunde.
Vanemuise kuldsponsor, Peugeot’de riikitooja, vormistas selle kokkukuuluvuse, oodatud olemise ja ühiselt sügisesse rühkimise optimistliku tunde tänavu eriti filigraanselt. Oli eriliselt korraldatud parkimine, väike naps ja trühvlid saabudes ning õunad lahkudes. Liiga noobel? Pigem õdus. Seda enam, et õunad pärinesid Pollist Rüütmannide dünastia õunakasvatusest.
Nukker oli vaid, et suvelõpu suurkontserdile gurmee-kaalu lisamiseks olid Suur-Euroopast imporditud (muusikalipublikule juba põhjalikult tuttavad) Helen Hobson, Carolin Fortenbacher, Matt Rawle ja Stephen Hansen.
Samal ajal Koit Toome, ühel käel Maarja-Liis Ilus ja teisel Nele-Liis Vaiksoo, istus publiku seas, polomüts peas. Nad oleksid olnud ühtaegu nii omamad kui paremad. Inglise-saksa daamid kipuvad olema võimukalt hüperjõulised ja kuivalt professionaalsed. Inglise noormees oli osale publikust silmarõõm, vaatamata sellele, et neelas alla suurema osa laulusõnadest. See osa publikust on aga muusikalide sihtgrupis sedavõrd suur, et seda peab meeles pidama ja ekstra lõbustama küll.
Positiivselt võttes oli kena näha, et omad on impordist paremad. Näiteks Mart Sanderi ülimalt šikk teadustajatöö on ühtaegu nii kõrgelt glamuurne kui sõbralikult informatiivne.
Hiilgavad esitused
Norralane Stephen Hansen on aga lausa vapustavalt karismaatiline, vokaalselt võimekas, lõõmavalt artistlik ja ürgselt lummav – tal on viikingi-islandi-indiaani pulssi hoidvad näojooned.
Pärnakad ei jää temast lausa ilma: kui Vanemuine korraldab varasügisel turnee “The Sound of Musicals”, saabub “96 kilo tenorit” 30. septembril Pärnu kontserdimajja, kastmeks Gerli Padar, Liisi Koikson ja Tarmo Leinatamm. Selle komplekti pärast tasub kontserdimaja lõhki ajada küll.
Vanemuise tegijaid on meisterlikud. Tartu draamanäitlejate osavus – Hannes Kaljujärv Tevje ja Doolittle’ina! – tekitasidki turvaliselt heatujulise olemise.
Värskelt vaimustavat oli ka. Janika Sillamaa pole pärast Lauri Liiviga koos laululaval Elton Johni muusikali esitamist “Aida” suurlugu ära kulutanud ja esitab seda rabavalt hästi. Vaiko Eplik hiilgas Porgyna neegerlauljat matkides, ilma et kaldunuks paroodiasse. Freddy Mercuri loomingut võimendas Eesti girlpower’i paremik ning midagi nii maitsvat, nagu seda on Stephen-Liisi-Gerli, saab õnneks jälle varsti kuulda. Nagu sedagi, kes hakkab Eestis “Ooperifantoomi” naispeaosa lauldes kannatama välja võrdlust Sarah Brightmaniga, kelle jaoks Webber selle rolli ja laulud lõi. Pakuks Hele Kõret.
Võinuks küll välisstaaride honorarid koduste vahel ära jagada ja seeläbi paremad esitused saada, aga selleks on vaja eestlastel areneda äratundmiseni, et just oma talendid on eriti eksklusiivsed.
Vanemuine kogub tuure
Võib ju öelda, et mis see üks kontsert ikka ära ei ole, et pärnakad tartlasi kadestama peaksid. Ent sumedal suurõhtul oli saadaval äsja trükivalgust näinud Vanemuise teatri uue hooaja raamatuke. Eriti plingil paberil, sitkes ja käepärases spiraalköites.
Seal sisalduv kinnitab, et kombinaatteatriks narritud universaal-Vanemuine kogub üha veenvamalt tuure. Heakene küll, et ooper ja ballett poleks nagunii Pärnu Endlale kättesaadavad, et neil lehekülgedel leiduvat siinsele teatrile nina alla hõõruda.
Aga Vanemuise draamakava on nii jõuline ja mahukas, põnev ja mitmekesine, kvaliteetne ja usaldusväärne, et selle kõrval Endla viimase perioodi peale mõtlemine ajab lihtsalt nutma. Ei tea, kuidas nad seda teinud on, aga lavastajate ja autorite, väljast kutsutud artistide ja kujundajate valik on aukartustäratav.
Sellesse brošüüri on trükitud pikalt ja mõtestatult ette planeerimine, kindlustunne ja tase. Sinna pole trükitud ärajäämisi ega läbikukkumisi.