Kaunim ja koledam kui Broadway laval
Vanemuise selle hooaja hiigelmuusikal eristub nimekatest eelkäijatest rapiirikõlina poolest.
Tava igal aastal üks muusikal välja anda järgib riigi suurim teater sedapuhku kogu perele mõeldes, etendades tõelistele Disney-fännidele mõeldud „Kaunitari ja koletist“. „See on parimas mõttes muinasjutt, kus räägitakse eetikast ja moraalist vanal kristlikul tõdemusel „tee teistele seda, mida tahad, et sulle tehakse“,“ tutvustas dirigent Martin Sildos.
1990-ndate hitt
Teose aluseks on Disney Picturesi 1991 linastunud muusikaline animafilm, mis omakorda on loodud Jeanne-Marie Leprince de Beaumont’ klassikalise prantsuse muinasjutu ainetel. „Kaunitar ja koletis“ on lugu südametust ja kõrgist printsist, kes on võlukunsti abil muudetud inetuks olendiks karistuseks liigse isekuse eest. Selleks, et oma inimesekuju tagasi saada, peab koletis äratama armastuse ilusas noores naises ja seda enne, kui on liiga hilja.
„On vaatamist nii noortele kui vanadele: nagu Disney tükkide puhul ikka, saavad vanemad mõnede ridade vahele peidetud kildude üle itsitada, aga lastel on ka huvitav,“ meelitas Sildos. „Muusika on ilus ja kujundus kirev.“
Sildos tunnistas, et mäletab isegi lapsepõlvest multifilmi nägemisest tekkinud erakordseid tundeid. „See oli nii edukas, et nemad seal Ameerikas hakkasid kohe mõtlema, kas ei oleks võimalik seda Broadwayle viia – see on sealkandis eriline näitaja,“ rääkis ta.
Samas on teatriversiooni puhul tegemist täiesti iseseisva tükiga. „Animafilmil on oma võimalused ja seal võib-olla nii palju muusikat vaja polegi, samas kui teatrietenduses ongi see üks põhilisemaid komponente,“ selgitas dirigent. „Teisalt olid originaali mõjutused nii suured, et algne teatriversioon tehtigi selline, nagu vaataksid filmi: piltide vahetamise ajaks juhiti vaataja tähelepanu eemale, nii et see muutus hästi sujuvaks.“
Tosin lavameest
Vanemuise lavastus pole aga omakorda ei Broadway ega West Endi koopia, vaid Rootsi staarlavastaja Georg Malviuse käekirja järgi kujundatud originaaltükk. „Näiteks ei näe meie koll päris selline välja nagu Disneyl, vaid palju reaalsem ja hirmuäratavam,“ märkis Sildos. „Lisaks näeb laval päris ehtsat rapiirivõitlust.“
Kaunitari pearolli täitev Saara Kadak koges esimese vaatuse läbimängu vaadates kahjutunnet, et ta enam väike laps pole ja toimuvat selle pilguga kaeda ei saa. „Isegi minul, kellel nii enda kui teiste fraasid peas on, oli nii huvitav seda vaadata, ja kui koll lavale tuleb, tõuseb ikka kananahk ihule,“ naeris ta. „Loodan, et vaeseid lapsi päris ära ei hirmutata.“
„Koletis“ Kalle Sepp aga rõhutas lavakujunduse erakordset mastaapsust. „Kõike seda esimest korda nähes tekkis küsimus, kes neid asju küll liigutama hakkab. Seal on vist 11-12 lavameest pidevalt töös, vahepeal nihutatakse paigast terve loss,“ ütles ta.
Igatahes on selge, et armastuslugu kedagi külmaks ei jäta. Värvikas lavastus tuletab suurtele ja väikestele meelde, et kõik ei ole alati nii, nagu esialgu paistab: teinekord võib koledast saada ilus ja esmapilgul ilusana näiv osutub tühiseks.