Loe

Kas noored on ooperi sootuks unustanud?

Andri Maimets, Postimees

Andri Maimets, Postimees

Ehkki Euroopa tähistab sel nädalal ooperi 400. sünnipäeva, painab kõiki ooperiteatreid mure: kuidas ahvatleda klassikalist ooperit nautima noored vaatajad. Kas see on enam võimalik?

Ooperiteatrid teavad, et internetiajastu noori on üha keerulisem klassikalist ooperit vaatama meelitada. Pigem vaimustuvad noored põnevatest eksperimentidest ja lustakatest visuaalsetest nippidest kui tavapärastest ooperilavastusest.

Eelmisel aastal kutsus näiteks rahvusooper Estonia Tallinna esinema noored hiphopparid, kes etendasid siin Mozarti «Cosi fan tutte» ainetel valminud hiphop-ooperit «School 4 Lovers». Saal oli särasilmseid noori pungil täis.

Ent Estonia noortetöö projektijuhi Anu Põrgi hinnangul ei saa selliste lavastustega siiski liiale minna. «Maailmas tehakse muidugi igasuguseid eriprojekte, näiteks pannakse noored ise ooperit tegema või näidatakse ooperifilme, kuid ma ei usu, et kõike peaks nüüdisajastama,» leiab ta.

Huvilistele ka klassikat

Nii on Põrk veendunud, et ooperi- ja balletiteatrites võiks huvilised ikkagi klassikalist «Luikede järve» näha. Ning uusversioon jäägu teistele – nagu oli näiteks Saša Pepeljajevi «Luikede järv» Von Krahlis.

«Mulle tundub, et ooper kuulub üha enam sinna lahtrisse, kus on langevarjuhüpped, trikirattasõidud või surfamine. Rohkem ekstreemsuse poole ja see ongi popp,» arvab Põrk, kes oma põhitöö kõrvalt uurib noorte kultuuritarbimist ka oma magistritöös. Ta lisab, et kõik algab tegelikult õpilastele tausta selgitamisest: mis on ooper, miks näitlejad niimoodi laval käituvad ja millest nad üleüldse laulavad. «Kui seletustöö ära jätta, siis saab noor teatrisse jõudes lihtsalt trauma. Ooperitrauma!»

Vanemuise juhi Paavo Nõgene arvates saab kõik alguse eeskujudest. Ühe näitena meenutab ta 1992. aasta olümpiamänge, mil roki-iidol Freddie Mercury ja ooperiprimadonna Montserrat Caballet esitasid üheskoos «Barcelona» loo. «See on olulisim teetähis, kuidas õnnestus noored panna ooperist huvituma.» Nõgene nendib, et Eesti ooperiteatrid on noorte harimisel õigel teel ning noori näeb teatris üha tihedamini.

Kui Estonia kutsub kõiki noori ooperiga tutvuma sel pühapäeval toimuvale perepäevale, siis Vanemuises esietendub laupäeval ooperimäng «Hunt ja seitse kitsetalle». Alates valgustajatest ja grimeerijatest ning lõpetades muusikute-näitlejatega on lavastusega hõivatud vaid noored: nii Meelis Hansingu teatriklassi õpilased kui Heino Elleri muusikakooli õpilased.

Ooper popstaaridega

Samal õhtul näeb ETVst Vanemuise ooperigala ülekannet, kus esinevad ka kodumaised popartistid – Vaiko Eplik, Liisi Koikson, Tanja Mihhailova ja Gerli Padar. Viimane on koos Tiit Madega ka gala õhtujuht.

Ja ikkagi, milliseid oopereid võiks siis vaadata täiskasvanud noor, kes satub ooperisse esimest korda? Estonia mängukavast soovitab Põrk lavastusi «Tuhkatriinu», «Talupoja au. Pajatsid», «La Traviata» või «Tosca». Vanemuise teatrijuht Nõgene lisab «Võluflöödi» ja oktoobris ilmavalgust nägeva «Rigoletto».

12.02.2007