Karl Menning naasis Tartusse pidutsema

Eile keskpäeval jõudis Tallinnast Tartusse Vanemuise terrassile kutselise Vanemuise esimese juhi Karl Menningu kuju. Pronks-Menning avatakse homme, kui on teatrirahva suur pidu.
Lavastaja, kriitiku ja diplomaadi, kutselise Vanemuise esimese juhi Karl Menningu pronksskulptuuril on selle autori Mare Mikoffi andmeil kaalu pisut alla 300 kilo ja kõrgust pealaest tallaalusteni 2.20. Skulptuuri seljal on kuulsa teatrimehe nimi.
Kuju suurimaid iseärasusi on enneolematu võimalus teda kohapeal ringi keerutada. Selleks kinnitas Ats Kasemaa osaühingust Ars Monumentaal kohati päikeses särava kuju alla ringikujulise terasest aluse.
Skulptuuri ülespanekut terrassi kohvikulauast vaadelnud museoloog Heivi Pullerits avaldas arvamust, et Mikoff on tabanud meeldivalt Menningu olemust.
Äsja oli Pullerits koos abilistega tulnud Vanemuise suurest majast kutselise teatri ajaloo näituse ülespanekult. «Näituse kesksel kohal on Menning,» ütles ta. «Temast on väljapanekul foto, kus tal on samasugune veidi muigvel ilme nagu skulptuuril. See meeldib mulle.»
Menningu kuju avamine homme kell kolm on üks osa Tartu pidustustest, millega tähistatakse Eesti kutselise teatri sajandat sünnipäeva. Just Menning oligi professionaalse teatri rajajaks Eestis, esimene siinne kutseline teatrijuht ja lavastaja, töötades 1906–1914 Vanemuise eesotsas.
Lisaks toimub teatri suure juubeli puhul Tartu lauluväljakul homme kell 20 enam kui kolmetunnine sünnipäevakontsert, kus astuvad lauludega publiku ette ligi 80 näitlejat Eesti teatritest, neid toetamas Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja bänd Verevennad.
Kontserdiõhtu tipphetk on Tõnis Mägi ja Juhan Viidingu heliteose «Müürileht» esmaettekanne. Teos on tellitud just selleks ürituseks. Kolmandaks esitletakse homme ka Ülo Tontsu uut raamatut «Kolmkümmend aastat teatriehitamist».
Vanemuislastest on paljud jäänud sügavale publiku meeltesse ja mõtteisse, ja mitte ainult. Paljude teatriinimeste jäljed on jäänud ka lavatagustesse koridoridesse, garderoobidesse ja suitsunurka, tegijate endi mällu.
Mõningatest seikadest ja tuntud vanemuislaste tahkudest, millest publik ehk kuulnud pole, saate lugeda juba järgmisel leheküljel.