Kammerlikest kohtumistest raju rokini

Merit Kask, Postimees

Tähelepanu, valmis olla, start! tundub, et eestlaste teatriarmastus ilmneb oma palavaimal kujul ikka suviti. Ülevaate tänavustest suvelavastustest annab Merit Kask.

Üle paarikümne kindlasti. Lisaks veel peotäis väiksemaid asju. Kes seaks sihiks kõik tänavused suvelavastused ära vaadata, peaks oma pool suve selle alla panema. Hästi-hästi, mitte päris, aga palju on seda igal juhul. Igasse Eesti nurka natuke, erinevas vormis ja erinevates funktsioonides. Ent miskit uut siin ju pole – üsna tavaline suvine teatriralli.

Suve mastaapseimaks vabaõhutükiks tõotab kujuneda Leigo Järveteatris lavale jõudev «Rooside sõda» – lugu võimust, rahast, armastusest, naistest ja kõikidest nendest kooslustest, mida need neli asja koos toota võivad.

Laval Ultima Thule ja soomustransportöörid. Shakespeare’i tekstide põhjal on loo kokku kirjutanud kurikuulus teatrikriitik Andres Keil, lavastab oma igapäevast leiba teatrinõunikuna teeniv vabakutseline lavastaja Tõnu Lensment.

«Sõda kui üks tegevuslikke vorme erimeelsuste klaarimisel on mind ammu paelunud,» räägib Lensment, kellelt tuli lavastuse algimpulss. «Sõda on paratamatus, senikaua kui siin ilmas inimsugu oma tõe äratundmist taga ajab. Sõda on paratamatute valikute paratamatu tagajärg, senikaua kui meie ise neid valikuid teeme.»

«See lugu lihtsalt on mastaapne,» selgitab Keil, miks kogu ettevõtmine nõnda suureks on läinud, «Rooside sõda oli totaalne kodusõda, vägivald ja võitlus üle terve Albioni. Nii et mastaapsus on selle loo kunstiline osa. Ehk isegi lahutamatu osa. Vähemalt sel suvel.»

Teiste näitlejate seas, nagu Janek Joost, Sulev Teppart, Viire Valdma Valdma, Uku Uusberg, Kersti Heinloo, Maarja Jakobson jt, astub näitlejana üles ka Riho Sibul. «Ta on muusik, kes mulle kangesti Henry VI meenutas,» märgib Lensment, «sisimas jääb Riho Sibul meie ettevõtmises siiski muusikuks.» Ühes Sibulaga astub üles terve Ultima Thule, kes esitab live`ina kogu lavastuse muusika, millest suur osa on publikule ka tuntud.

Nagu tavaks on, otsitakse suvelavastuste tarvis alati erilise innuga uusi mängukohti. Suur osa tänavustest tükkidest mängitakse juba tuttavaks saanud kohtades, ent on ka päris uusi paiku. Nähtavasti on sisemaalased Vanemuisest hakanud merd igatsema, sest selle suve vabaõhutükk tuuakse lavale Muhumaal Pädaste mõisas. Järjekordseks tõestuseks väitele, et Vanemuine ei ole ainult Lõuna-Eesti teater.

Uue vabaõhutüki etteotsa on rakendatud aastate eest Reiu-Paikuse mänguplatsil Eesti suurimaid vabaõhulavastusi korraldanud Raivo Trass ning looks on Paul Barzi «Võimalik kohtumine».

Kammerlik lugu Bachi ja Händeli võimalikust kohtumisest vaid kolme tegelasega otsustati lavale tuua vabas õhus.

«Vabas õhus ei pea tegema üksnes selliseid suvelavastusi, kus kappavad hobused, tärisevad mõõgad, mängib rokkbänd. Saab ka rahulikumalt ja süvenenumalt,» märgib Vanemuise pressiesindaja Tambet Kaugema. Tükis teevad kaasa Raivo E. Tamm, Aivar Tommingas ja Ao Peep.

On rändteatritki. Mööda Eestimaad hakkab rändama Ugala trupp. «Kindlasti ei ole see suvi Ugala jaoks traditsiooniline,» tutvustab Ugala kirjandusala toimetaja Helle Leppik teatri tegemisi, «kui vanem näitlejate generatsioon mäletab veel väga hästi nädalaid kestnud ringreise ning elamist nn baasides, kust ümbrusesse väljasõite tehti, siis noorematele on see esmakordne kogemus.»

Idee veeta üks suvi reisides ning anda etendusi väikestes maakohtades, kuhu teater pea kunagi ei satu, on Ugalas olnud jutuks juba tükk aega. «Nüüd siis teeme selle teoks,» märgib Leppik, «sellest ideest lähtus ka materjali valik – midagi rõõmsat, kerget ja rahvalikku. Bernard Kangermanni eelmise sajandi algupoolest pärit laulumäng «Naabri Mari» on just selline lugu.» Kangermanni rohkem kui saja aasta taguse loo lavastab Margus Vaher.

Mis veel? R.A.A.A.M jätkab seda rida, mis eelnevatel suvedel väga hea vastuvõtu on leidnud – eesti kultuuriloo tutvustamist. Esietendusteni jõuavad lood eestlaste laulupeo traditsiooni algusaegadest ja eesti üliõpilaste ehitusmaleva lugudest inspireeritud tükk.

Eelmisel aastal esietendati mitut väga hea vastuvõtu pälvinud tükki. Sel aastal näidatakse uuesti Eesti Draamateatri «Kodukohta» ja «Syrrealiste», Rakvere-Endla koostööd «Vargamäe kuningriiki» ning NO99 «Kuningas Ubut». Nii et sõitmist jagub igasse ilmakaarde.

Tänavused suvelavastused

Draamateater mängib oma kaht eelmisel suvel esietendunud tükki. 19. sajandi mõisaelu näidatakse Brian Fieli «Kodukohas», lavastajaks Priit Pedajas, etendused Keila-Joa mõisas alates 30. maist.

Andrus Kivirähki kirjutatud ja Hendrik Toompere Jr lavastatud «Syrrealistid» põhineb tõeliste sürrealistide elulugudel, aga kogu pöörane tegevustik on toodud kaasaega. Mängitakse Viinistu kunstimuuseumis.

NO99 mängib Haapsalu lähedal Kiltsi lennuväljal oma eelmisel suvel ilmavalgust näinud lugu kodanik Ubust, kel intriigide tulemusel õnnestub tõusta kuningaks. Alfred Jarry loo «Kuingas Ubu» on lavastanud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Seekordses lavastuses ei tee aga kaasa enam Tõnis Mägi, tema asemel astub üles Chalice.

Vanemuine toob Muhus Pädaste mõisa hoovis lavale Paul Barzi «Võimaliku kohtumise». Suurte muusikute Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händeli kohtumise, mis päriselus küll kunagi aset ei leidnud, lavastab Raivo Trass. Esietendus 29. juunil.

Nuku- ja noorsooteater näitab oma siseõue saalis taas Elmar Liitmaa muusikal põhinevat muusikali «Romeo ja Julia». Lavastajaks Andres Dvinjaninov. Uue lavastusena tuleb välja Astrid Lindgreni «Bullerby lapsed». Muusikalise lavaloo on lavastanud Vahur Keller, muusika tuleb Olav Ehalalt. Esietendus 9. septembril nukuteatri siseõue saalis.

Albu vallas Vargamäel mängitakse taas Rakvere teatri ja Endla ühislavastust «Vargamäe kuningriik», mis põhineb A. H. Tammsaare «Tõe ja õiguse» I ja V osal, lavastajaks Jaanus Rohumaa.

Endla toob Paikuse-Reiu vabaõhulaval välja tüki «Tsirkus!!!». Lavastajaks Tiit Palu. Tsirkus ja teater. Kasutatakse nii traditsioonilise tsirkuse kui tänapäevase «uue tsirkuse» vahendeid. Esietendus 5. juulil.

MTÜ R.A.A.A.M.il on sel suvel kaks uut projekti. Viinistu Muusikaakadeemia toob lavale Mart Kivastiku uue näidendi «Eesti asi», lavastajaks Ingomar Vihmar. Tükk jutustab ühe laulukoori raskest teekonnast Eesti esimesele laulupeole 1869. aastal. Esietendus 7. juulil Viinistu kunstimuuseumi vabaõhulaval.

Suurel Munamäel toob R.A.A.A.M. lavale näitemängu EÜEst ehk eesti üliõpilaste ehitusmalevast, lavastajaks Andrus Vaarik, esietendus 20. juulil.

Carlo Gozzi commedia dell’arte stiilis näidendi «Ronk» lavastab Tallinna Linnateatri lavaaugus Elmo Nüganan. On intriige, armastust, hirmuäratavaid maage ja imekauneid printsesse. Esietendus 1. juunil.

Ugalal esietendub kas uut tükki. Peeter Tammearu toob Ugala suurele lavale Mara Zalite valusnaljaka draama «Sirelikassid», seda intiimset suvelavastust mängitakse Ugala suurel laval, kus on ka publiku istekohad. Esietendus 22. juunil.

Margus Vaher toob Ugalas välja eelmise sajandi algusest pärit külajandi, Bernard Kangermanni «Naabri Mari». Laulude ja tantsudega lustilugu esietendub 21. juunil Ugala tiigi kaldal, pärast seda minnakse tükiga mööda Eestimaad rändama.

Jõgeva Linnateater esietendab Kassinurme mägedes Jõgeva maakonnas 5. augustil Marina Carri kirjutet lugu «Kassirabal». Lüürilise loo ühest iseseisvast iiri naisest, kes peab asjatuna näivat võitlust ühiskonnaga oma tõekspidamiste nimel, lavastab Ain Saviauk.

Saueaugu Teatritalus toob Margus Kasterpalu taas kord lavale Hando Runneli ja Madi Kõivu «Küüni täitmise».

Emajõe Suveteater toob seekord lavale Victor Hugo «Jumalaema kiriku kellamehe». Tükki etendatakse Toomemäel, esietendus 13. juulil.

Leigo Järveteatris esietendub 2. augustil Andres Keili Shakespeare`ì tekstide põhjal kokku kirjutatud «Rooside sõda,» lavastajaks Tõnu Lensment. Lugu rahast, võimust, armastusest – sõjast. Laval Ultima Thule.

Teatrilabor toob 20 augustil välja Villu Tamme kirjutet muusikatüki «Haned võlgu,» lavastajaks Jaanika Juhanson. Lugu ühiskonnast, kitsarinnalisusest, ahnusest ja elamisest, sest elada on ikkagi tore. Mänguplatsiks Teatrilabori seltskonnale juba tuttav Kultuurikatel.

KA Teater toob lavale loo ordurüütlite vallutusretkest Varbolasse. Andres Ehini «Saatuslik kihlvedu ehk Volquin Varbola all» on lavastanud Jaan Urvet, laval teeb muusikat ansambel Oort. Esietendus Vambola maalinnas 4. juulil.

Kuressaare Linnateatri «Reigi õpetaja» on traagiline armastuslugu Rootsi ajast. Aino Kalda proosaballaadi järgi lavale toonud Aare Toikka. Etendused Muhus Sadama aidas alates 25. juulist.

Tooma talu rehetoas Koguva külas mängib Kuressaare Linnateater Juhan Smuuli kirjade põhjal valminud tükki «Kirjad emale», lavastajaks Garmen Tabor. Tükk emast, kes jääb oma pojale alati emaks, ja kunstnikust, kes jääb alati kunstnikuks. Etendused alates 27. juulist.