Kaire Vilgats viiuldab katusel leebelt ja ettevaatlikult

Vanemuise uues muusikalilavastuses “Viiuldaja katusel” peaosa mängiv Kaire Vilgats ei püüa Tevje naist Goldet kehastades muutuda võimukaks juudimutiks, vaid teeb oma tegelasest maheda ja sooja emanda.
Ennast viie lapse emaks mängides pani Pärnust pärit lauljanna kõik muusikalis osalevad lapsed endasse kiinduma ja tunnistab, et aeg oma lapsed ilmale tuua on väga lähedal.

Tevje naisel Goldel on muusikalis “Viiuldaja katusel” teksti isegi rohkem kui laule. Kaire Vilgats, kuidas lauljana näitlemisega enda arvates toime tulete?
Mulle on abiks see, et olen enne muusikalides mängides näinud, kuidas lavastajad näitlejatega töötavad. Sealt võtangi oskused ja nipid. Sõbrad ja tuttavad on minu silma all oma osi mänginud ja olen nende tööst õppinud.
Valutult ja sujuvalt Goldeks saada aitab väga hea tekst. Hea on öelda mahlakaid lauseid, kus ei ole punnitatud nalja, vaid sügav ja mõnus vaimukus. Väga palju abi oli mu lavapartnerist Hannes Kaljujärvest – ta on ütlemata helge ja toetav inimene.

Goldeks saamine tähendab teile väga suuri muutusi. Esiteks vanus – teie olete 27, kui vana on viie tütre ema?
Ma ei tea. Ma ei ole Sholom Aleichemi “Piimamees Tevjet” lugenud. Arvutame: Golde vanim tütar pole veel kahekümnene, küllap ta sai ta ka umbes seitsme-kaheksateistkümneselt – järelikult on Golde 35 aastat vana.
Uskumatu, kuidas põlvkondade vahetumine ja vanused on ajastutega muutunud. 1905. aastal oli selles eas inimene juba vana, meie ajal pole veel täiskasvanukski saanud.

Goldel on viis tütart.
Jah, ja minu emal Estril oli minu vanuses juba viieaastane laps. Kaire oli nimi. Kui mul tekkis tükis osalevate lastega väga soe side ja nad minu ümber sädistasid ja minult tuge otsisid, siis ma teadsin kindlalt, et mu oma laste sündimine ei ole enam mägede taga. Ma tahan esimesel võimalusel emaks saada. Kui Jumal annab.

Golde on juut, mis usku teie olete?
Ma ei olegi usklik. Ristimata puha. Siis, kui me sündisime, oli ju selline aeg, et lapsi reeglina ei ristitud. Seda tehakse nüüd, täiskasvanuna ja teadlikult. Ristitud tahaksin olla selleks, et laulatus võiks kirikus olla. See on nii ilus.
Minu jaoks tähendavad usk ja kirik seda, et ainult seal on imelised laulatused, mis muudavad inimese elu igaveseks ja mingis imelises mõttes igavikuliseks.
Juudi usust ja juutlusest tean nii palju, kui meile prooviperioodil loengutes räägiti. Mulle tundub, et naiste usk ja kõlblus on juutidelgi rohkem üldinimlik.
Mehed on need, kes jäigalt traditsioone järgivad, iidsete tavade järgi palvetavad ja sabatit peavad. Usk, sealhulgas juutlus, teeb mehed väiklaseks. Naised ei saa väiklased olla – elu vajab hoidmist ja edasikandmist.
Lavastuses on ju ka nii, et naised on nagu naised ikka: majandavad, kamandavad ja toimetavad. Meestel on juudi soengud, kübarad ja vööd. Mehed käivad kõrtsis ja rabi juures juudi asja ajamas. Naised kasvatavad lapsi, pesevad pesu, lüpsavad lehmi ja on lihtsalt naised.
Tevje räägib Jumalaga, Golde räägib Tevje, laste ja teiste naistega. Ja naistel on kergem hakata kivistunud traditsioonide vastu, sest nad elavad üldinimlike, mitte rängalt rahvuslike reeglite järgi.

Muusikalikorüfee Georg Malvius ei soovitanud nii noores eas küpse matrooni rolli vastu võtta.
Ta arvas, et olen Tevje naiseks liiga noor. Andis mulle valida “Oliveri” ja “Viiuldaja” vahel. Valisin Vanemuise tüki, sest selle muusika ja sõnum on nii imelised. Inimesed teavad ja ümisevad neid laule, mäletamata, kust need on pärit.
Sellest saab kindlalt Vanemuise tõmbenumber, millele praegu on planeeritud kaks aastat lavaaega, aga tal võib ilmselt kauemakski publikut olla. Minule tähendab see kahte aastat, mil saan teha endale väga meeldivat tööd ja tagala on kindlustatud.
“Oliver” käib laval mõne korra, pärast seda olen jälle määramatus olukorras. Malvius ei olnud õnneks solvunud – tuli, vaatamata Rootsis üle elatud autoavariile, esietendusele ja ütles mu töö kohta hästi.

Vanemuise saali tagumise rea täitsid esietenduse ajal teie sõbrad – näiteks Susan Lilleväli, Bert Pringi -, kellega teil on olnud ühine ansambel Family.
Korraldasin oma sõpruskonnale piletid üsna viimasel hetkel, sellepärast nad viimases reas olidki. Aga mul on hirmus hea meel, et nad tulid. Prooviperioodil polnud mul üldse aega nendega suhelda, isegi helistada ei jaksanud.
Mis puutub Familysse, siis seda ansamblit ei ole enam. Me pole oma laialiminekut veel avalikkuse ees välja hõiganud, aga pundist loobusime sellepärast, et meie panused sellesse olid ebavõrdsed. Osa pidi möllama ja rabama, osa tahtis niisama olla ja mõnuleda. Nii ei saa. Õnneks ei lõhkunud see katsetus meie sõpruskonda.
Olin ikka väga uhke ja õnnelik, et sain oma sõpradele Goldet näidata. Sest ma olengi selle rolli üle väga uhke ja õnnelik. See on mu senise elu suurim ja olulisim töö.

Teil ongi praegu eneseteostuslik kõrgaeg – juhite ju üle nädala ka ETV “Pühapäevitajat”.
Sinna kutsuti mind mujalt tulnud initsiatiivil. Sobisin saatejuhiks sellepärast, et ei karda kaamerat ega publikut. Ausalt öeldes on teletööks vajalikust haridusest ja kogemustest puudus küll.
Üldinimliku tarkuse, huvi ja pühendumisega igal hetkel välja ei vea. Praegu veel on nende pühapäevahommikute tegemine üsna närviline ja kobav. Aga ma õpin.
Tänu saatejuhi tööle olen teada saanud, et kõigile ei saa meeldida. Lihtsalt lauljana tundsin ennast küll mõnikord kõigi lemmikuna, keegi ei öelnud halvasti.
Aga nüüd saate järel netist kommentaare lugedes olen avastanud, kui räigeid anonüümseid suhtumisi võib olla. Eks ma tean nüüd, et kõigile ei saa meeldida ja netisõimu ei tohi lugeda. See lõhub.

Eks need sõimavad, kes ise midagi ei oska ega suuda.
Mina püüan osata ja suuta seda, mida parasjagu pakutakse. Ma ei jää igavesti telesaadet tegema ja sellega ilmajääjaid ärritama.

Lähete ära välismaale? Olete nüüd muusikalilaval peaosas ju avamaailma minekut soosival turul.
Seda ma vist ei taha ega julge. Ei ole mul välismaale minemise kiusatust. Tahan ikka rohkem siin kodus muusikale keskenduda. Seda, et ma ise laule kirjutan, veel eriti ei teatagi. Eks siis saadakse teada, kui plaadi kokku panen.
Tahan jazz-muusikat juurde õppida. Selge, et välismaal oleksid selleks paremad võimalused, aga Eestis saab ka. Eestis on üldse olemas kõik võimalused õnnelik olla.