Juuda ja Jeesuse kandidaadid proovisid häälerammu

Oi, teeme nüüd Juudast ka natuke, me oleme juba kakskümmend korda järjest Jeesust teinud, hädaldab läikivmusta tiibklaveri taha lükatud parlamendiliige Tarmo Leinatamm, kes järgmisel aastal Vanemuise ja PNG Eventsi suvetükki «Jesus Christ Superstar» muusikaliselt suunama ja dirigeerima hakkab.
Laulja Lauri Liiv, noodiraamat kaenla all, jääb aga enda juurde kindlaks – Jeesuse partii «I Only Want To Say (Gethsemane)» («Ma tahan vaid öelda (Gethsemane)») kavatseb ta esimesena maha laulda. Ta on üks paarikümnest kandidaadist, kes Eesti Kontserdi proovisaalis uue, Tartu järgmise aasta suvemuusikali peaosasse pürib.
Värskelt lavastajaks valitud Georg Malvius noogutab mõistvalt «He’s the boss!» («Tema on boss!») ning võtab lavastajale kohase nõudliku poosi sisse. Tema kõrval asuvad Liivi muusikalisi võimeid hindama Londoni tantsukoolist hetkeks kodumaale hüpanud lavastuse koreograaf Jüri Nael ning muusik Urmas Lattikas.
Fotograafid, kes poolavalikule ettelaulmisele on kutsutud, viskuvad Liivi jalge ette ja kukuvad välklampe sähvima. Lauljat see ei kõiguta ning ta sooritab oma muusikalised möirged suurepäraselt.
Tundub, et koreograaf Jüri Nael teab piibliainelist muusikali peast – mõnuga laulab ta kõiki partiisid kaasa. «Oi, see muusikal on minu vaieldamatu lemmik,» tõdeb ta hiljem.
Londonis kiirelt ühe eksami sooritanud ning siis Eestisse põiganud tantsija tunnistab, et ses muusikalis väga palju lavatantsulist välja nuputada ei tule, pigem tuleb keskenduda massistseenidele. «Massis peitub jõud ja mina pean selle liikuma panema,» lubab Nael.
Hetkeks kihutab Nael täna Inglismaale tagasi, et uuel nädalal juba teise suurlavastuse, Eesti Nukuteatri «Grease’i» ettelaulmisele jõuda. «Mul on mitu rauda tules jah – Soomes on ju «Miss Saigon» ka veel,» naerab Nael.
Pärast Liivi kaksiketteastet astub proovisaali Vaiko Eplik, laulja, kel suuremad muusikalikogemused alles ees. Sel hetkel ta veel ei tea, et temagi esitatud laul «Dance» kandideerib uuel eurolauluvõistlusel.
Hetkeks ehmub ta leheneegrite hulka märgates, ent rahuneb, kui Lattikas veepudelit suu juurde tõstes, samal ajal muheledes, teatab, et kogu vabariigi ajakirjandus just tema pärast kohale on aetud.
Fotograafid on otsustanud ka Epliku esinemise ajal mööda prooviruumi põrandat ringi ukerdada. Muusikaliselt ülikeeruline Juuda-partii näib Eplikule sobivat – rockihäälne laulik naudib iga hetke. «You’re great singer,» («Sa oled suurepärane laulja») ütleb lavastaja Malvius tunnustavalt, kui Leinatamm ei-mäletagi-enam-mitmendat-korda Juudase soolo «Heaven On Their Minds» («Taevas nende peas») lõpetab. Kas võib oletada, et lava-Juudas on viimaks leitud?
Malvius üksnes muigab kavalalt: enne kui kõik esinejad on kuulatud-vaadatud, ta lõpptulemusi väljastama ei kipu. «Aga seda pean ütlema küll, et võimalikku Juudast olen täna juba nende poiste hulgas näinud… Jeesust, kes on ikkagi kogu tüki võti, pole seni veel märganud,» räägib lavastaja ettelaulmiste vaheajal.
Kümneid maailmamainega muusikale-draamalavastusi välja toonud Malvius möönab, et pole «Jesus Christ Superstari» eales veel teinud. «Küll on olnud üks mu unistusi seda teha, sest see on lihtsalt suurepärane lugu… Ja tõenäoliselt on see üldse ainus lugu, mida teavad kõik inimesed,» kommenteerib Malvius piibliloo ainetel tehtud rockooperit.
Ehkki teatriilmas on kaua sahistatud, justkui ei saaks Malvius ja lavastuse produtsent Paavo Nõgene omavahel kõige paremini läbi, tõrjub teenekas lavastaja niisugused kuulujutud. «Paavo on väga täpne inimene ja peab kõikidest kokkulepetest kinni – temaga on hea koostööd teha,» kinnitab Malvius.
Nõgene ise ütleb, et on valikuga väga rahul. «Malvius ütles meile aastate eest, kui «Evitat» tegime, et mis nüüd toimub – te laenate minu artiste! Nüüd on tal endal võimalus oma artiste pealinnast Tartusse laenata,» muigab produtsent.

«Jesus Christ Superstar» Tartus
* Autorid Andrew Lloyd Webber ja Tim Rice
* Lavastaja Georg Malvius
* Kunstnik Ellen Cairns
* Koreograaf Jüri Nael
*Muusikaline juht ja dirigent Tarmo Leinatamm
*Valguskunstnik Palle Palmé
* Esietendus 11. juunil 2004 Vanemuise teatri suvelaval