fbpx

Juubilar Hannes Kaljujärv: mul on kõik olemas ja nüüd tuli veel juurde


Kaarel Tigas, SLÕhtuleht

28 aastat tagasi Vanemuise teatrisse spordimetoodikuna tööle tulnud Hannes Kaljujärvel täitus 4. jaanuaril poolsada eluaastat. Juubelit tähistas ta laupäeval, mängides sõpradele Mati Undi lavastatud Vaino Vahingu näidendit «Potteri lõpp». Etendusele järgnes vastuvõtt.

3362 etendust ja 90 rolli Vanemuises, lisaks rohkelt tööalaseid kõrvalehüppeid teinud juubilar ise jäi pidustustel tagasihoidlikuks: «Sellised üritused on ebameeldivad. Tuli ikka päevaga närv sisse… ja neli aastat ei ole seda näidendit mänginud. Tegelikult mulle meeldib, et mul sõbrad ja kõik on koos, aga noh…»

Kingisoovidegi poolest jääb Kaljujärv vähenõudlikuks: «Mul on kõik olemas ja nüüd tuli veel juurde. Kõik on hästi.» Sünnipäevahommik kodus möödus juubilaril töiselt: nimelt läks Hannesel uni teistest varem ära, seega tuli teeselda magamist, kuni ülejäänud majalised ärkasid ja küpsisetordiga voodi juurde jõudsid.

Jaan Rekkor sai inspiratsiooni George W. Bushi kinkidest Kui Bush Maarjamaal külas käis ja Ansipile spordivarustust kinkis, tekkis Rekkoril soov samuti kehakultuuriatribuutikat kinkida. Aga kellele? Siis meenus vana spordimees Kaljujärv. Pika uurimise peale õnnestus teatrirahvalt ka Kaljujärve õige jalamõõt teada saada – 44 nimelt.

Ja kingitud tossudel on sügav tagamõte: et peremees koera jalutama viies temaga sammu jaksaks pidada. Nimelt on Kaljujärve peres juba kuu aega kasvanud taksikutsikas Leonardo. (Selle nimega küll Hannese arvates, ülejäänud majalised kutsuvad koera Ruudiks.) Taks valiti kodukoeraks sellepärast, et suur peni linnakorterisse ei sobi. Koeralaps käitub korralikult, põrandad on siiani üles kaevamata.