“Jeesus Kristuse lugu uuesti rääkida – see on väljakutse”
«Ma armastan «Jesus Christ Superstari» väga!» õhkab lavastaja Georg Malvius. Nädalalõpul asus rootslane tasapisi oma unelmate rokkooperile lavavormi andma. Norrakast Jeesus Kristus, rootslasest Pontius Pilatus ja trobikond eesti artiste kogunes kultusmuusikali esimesse proovi.
«See on enim tuntud ja tugevaim lugu maailmas ning kõik teavad seda lugu,» ütleb lavastaja. «Ja seda lugu inimestele uuesti rääkida – see on väljakutse. Kuidas rääkida seda nii, et inimesed end puudutatuna tunneksid? Ja mida on sul siis publikule öelda?»
Kui Malvius omal ajal «Jesus Christ Superstari» filmi vaatas, imestas ta, kuidas on võimalik see stoori nüüdisajale nii lähedale tuua. Nüüd leiab ta, et see ammu tuntud lugu töötab sama efektselt praeguses ajaski. «Armastuse teema,» alustab Malvius pidulikult. «Jeesus armastab Maarja Magdaleenat ja armastab ka Jumalat. Inimesed armastavad Jeesust. Ühel hetkel löövad nad aga Jeesuse risti, teisel kuulutavad nad ta armastuse märtriks.»
Ühel päeval staar, teisel juba tapetud staar
Lavastaja veab paralleele tänasega: «Modernses maailmas tõstame inimesi kiiresti staaripositsioonile, aga pärast üht nädalat leiame uue staari. Ja eelmise, selle me lihtsalt tapame.» Ta lisab, et see loogika on ka põhjus, miks kahe sööri noorpõlveteose nimi pole lihtsalt «Jesus Christ», vaid «Jesus Christ Superstar».
«Autorid tõstatasid äärmiselt haarava probleemi,» õhkab lavastaja. «Eestis on see olu-kord muidugi veel huvitavam, sest siin on iga sajas inimene staar. Ja see on kurb, eriti staa-rile endale. Nad on nii üllatunud, kui ühel päeval enam staar ei olda, et keegi teine on selle positsiooni võtnud.»
Staariks olemine on mõneti ka Malviuse enda olukord: hoida ennast tasemel oma tööpositsioonil, teha kogu aeg häid asju ja end ületada. Ja siis need piinavad küsimused: millal sa end maha müüd ja millal jääd iseendaks – oma mõtete, soovide, moraali ja ideaalidega. «Olen seda kõike tänases päevas näinud: igaühel tuleb ühel hetkel valik teha,» räägib ta. «Kui minna iseenda vastu, jääd iseendast ka ilma. Väga raske valik.»
Malviuse praegune valik, «Jesus Christ Superstar» Tartu Vanemuises lavale tuua, on õige valik. Ta poleks sellele pakkumisele ei-vastust anda suutnud.
Tegijad arvavad
Jüri Nael, koreograaf:
«Tavaliselt on vabaõhulavadega see jama, et need on tasapinnalised ja igavad, aga Ellen Cairns on kujundanud mitmetasapinnalise lava, kus on treppe ja kerge kaldega teid. See annab iseenesest nii palju liikumisjooniste võimalusi, mänguplatse on tohutult palju. Ehkki enne arvasin, et koreograafil pole «Jesus Christ Superstaris» just palju teha, mõtlen nüüd teisiti. Lava annab nii palju mänguvõima-lusi, et neid ei saa jätta kasutamata. Lava on nii korrektne ja puhas, et inimeste paigutamine sellele on tõeline täppisteadus: kui lihtsalt massid peale saadad, kukub kompositsioon kohe kokku.»
Koit Toome, Siimon:
«Stephan Hansen ja Alexander Lycke on väga tugevad artistid ning nendega koos töötamine üks paras väljakutse, et olla vääriline lavapartner ja mitte alla jääda. Tartu «Jesus Christ Superstar» on mulle üks suur proovilepanek ja hea vaheldus on mitme «Miss Saigoni» lavastuse kõrval ka midagi muud teha. Töö käigus ja uute lavapartneritega töötades õpib jälle midagi uut – selles mõttes on see väga vinge.»
Vaiko Eplik, Juudas:
«Hansen ja Lycke on vägevad lauljad. Ütleme nii, et tavaliselt – viis viimast aastat vähemalt – pole mul püksisäär laval lauldes värisema hakanud, pole mingisugust närvi sees olnud, aga «Jesus Christ Superstariga» seoses on väike närv ikka sees küll. Mulle meeldib, et saan üle pika aja lauljana tundmatus kohas vette hüpata ja midagi uut proovida. Pealegi, see rokkooper on ju fantastiline: selles pole ühtegi täitelugu, kõik on väga vinge.»