Jaan Willem Sibul: pead lihtsalt mõnus olema!

Kui ooperisolist Jaan Willem Sibul märtsikuus Vanemuise balletilavastuses «Suveöö unenägu» elu esimese balletirolliga üles astus, üllatas ta neid, kes teda mõni kuu kohanud polnud. Mõnusalt ümarikku Sibulat oli lihtsalt äkki peaaegu 20 kilo vähem.
«Jälgin nii-öelda oma kaalu,» muheleb Jaan Willem. «Ma ju ütlesin, et hakkan Tartu macho’ks.» Tollaseks esietenduseks oli ta kaalu jälginud kaks ja pool kuud ning kaotanud markantse osa oma kunagisest 136 kilost. «Tunnen end päris hästi,» kiidab laulja ja demonstreerib, kuidas ta hiilgepäevadel paras pintsak võiks praegu hea tahtmise korral endasse teisegi inimese mahutada. Peale Jaan Willemi enda, mõistagi.
Kuid ooperisolisti kaalujälgimine käib siiski tiba teisiti kui teistel – mis sest, et ta kaalujälgijate hingekirjas püsib. «Alguses panin täppe, aga mul on nii kiire, et pole aega jamada,» muigab ta. «Sain sellele süsteemile pihta: sa pead lihtsalt mõnus olema. Kaalujälgimine, ballett ja ooper – sama asi, sa pead lihtsalt mõnus olema! Siis see õnnestub. Ma lihtsalt otsustasin kõhnaks jääda ja mõtte jõud – see on see kõige tähtsam. Kaalujälgijast õpetaja läheks aga hulluks, kui näitaksin talle, mida tegelikult teen. Kui on ikka esikapeod, siis sööd sülti ja jood viina, aga see on ju patt!»
Mõttejõudu ülistav Jaan Willem kinnitab, et kõiksugu imedieedid on täielik jama. «Ma olen ju ka neid dieete pidanud, aga ma olen ju mees!» peab Jaan Willem maha piduliku kõne. «Kunagi tõi Mati Kõrts mulle sellise dieedi, et mul olid pupillid kukla taga suurest näljast. See oli õudne, mul oli atsetooni maitse suus, seitse päeva ei söönud üldse mitte midagi. Kaks-kolm kilo võtsin maha ja pärast tulid need kohe tagasi.» Praegu on Jaan Willem igal juhul vaat et elu parimas vormis. Mis aga peamine – need neli paari poppe teksaseid, mis ta endale mõni kuu tagasi välismaalt tellis ning siis kurvastusega tõdes, et ei mahu neisse kuidagi sisse, lähevad praegu jalga nagu naksub.