Hullud setu naised ja Taarka peavad Obinitsas ehtsat baaba-praasnikut

Me jõuame fotograafiga Obinitsa. Seal on Vanemuise sellesuvise tüki, Kauksi Ülle näidendi «Taarka» proov. Teate küll, terve Tallinn on suuri plakateid täis kleebitud. Tartu mitte nii väga.
Astume Setu seltsimaja hooviuksest sisse. Maja ise on säravaks värvitud, katuseni kasvavad õitsvad kõrvitsad. Ratastega kastides autentsed herned.
«Tere, Keil,» ütleb telefoni otsas rippuv lavastaja Ain Mäeots. «Ma ei saa Iirt kätte!»
«Soh,» ütlen mina.
«Ta pidas eile sünnipäeva ja nüüd ei võta toru,» ütleb Mäeots.
«Soh,» ütlen mina jälle.
Iir Hermeliin on lavastuse kunstnik. Ma tahtsin talt küsida, et kuidas sellega on, et ta võttis palgale aedniku, kes lavastuse kujunduse kevadel sõna otseses mõttes seemnest maha pani, no needsamad kõrvitsad näiteks.
Jääb sedapuhku küsimata, Mäeots on vahepeal teada saanud, et Iir on Tallinnas. Ei peagi Obinitsas olema.
Ma ei hakka talle helistama ka, ausalt öeldes on seda setu asja (mobiil)telefoniga kuidagi kohatu ajada. Ikkagi autentne elu, kuhu varakapitalism väga ettevaatlikult ja aeglaselt hiilib, nagu lavastuses osalev Veikko Täär prooviservas kirjeldas.
Ja päikesest, vihmast ja klorofüllist toimiv lavakujundus näeb väga hea välja. Mis sääl iks pärida.
Mäeots kurdab, et ta on öösel ühest kõrvast kurdiks jäänud ja itsitab. Pärast toob Merca (Merle Jääger siis, aga selles kontekstis on ta nii Merca kui Merca saab olla, peaosa Hilana Taarka roll on Mercale kirjutatud) talle kampriõli. Ma ei saagi aru, kas need kaks asja on omavahel kuidagi seotud.
Näitlejad istuvad tare ees. Kõrval on ketis kits, kelle nimi on Kits. Ma saan teada, et loom on Indrek Taalma lavapartner.
Veel saan ma teada, et hea kits annab kaks liitrit piima ja et sel kitsel on kollased silmad ja ka naiskitsedel on habe.
Stseen, mida proovima hakatakse, on baaba-praasnik. Nimelt olla setu naistel, neil, kes juba tittedega maha saanud, nii, et seitse korda aastas joovad nad ennast täis ja tormavad siis maruhoona, mäsleva fuuriate kogumina küla pääle.
Ja hoidku siis alt see kaatsakandja, kes neile ette peaks sattuma. Hullud setu naised!
Kõigepealt tormab üks kaatsakandja platsile, õudusest röökides: «Baaba-praasnik tuleb!». Ja tõepoolest tulebki!
Kolm eestlast, kes on Setumaale tulnud ja suuremateks setudeks hakanud kui setud ise (Villem Ernits ja kes nad kõik olid), jäävad lõksu.
Järgmisel hetkel on Marje Metsur Margus Jaanovitsil kuklas, mehel on kaatsad maha kistud ja pehmemasse poolde valatakse tinti. Ja tromb liigub edasi. Hullud setu naised!
See peab kuidagi selle maanurga geenides olema – olin 91. aastal sealt mitte kaugel, Ruusal, malevas. Mulle valati suhteliselt sarnastel asjaoludel rivanooli püksi.
Täär, kes lavastuses noort estofiilist soomlast mängib, vaatab kõrvalt. Kohalikud naised on ehedad, leiame. Täär lisab, et nad on tunduvalt julgemaks muutunud.
«Tead, kui siin esimestel päevadel pärast proove külamehi kiideti, siis nad ütlesid, et ohh, see pole midagi, kui etendused tulevad, võtame väikese sisse ja vot siis tuleb,» räägib Täär ja naerab. «Eks me siis natuke kardame, et tulevad ja teevad oma tüki meil. Aga see on vähemalt ehe.»
Noogutan naeratades.
Proov läbi. Läheme Mercaga Taarka kivikuju juurde pildistama. Teeäärses kraavis lebab luitunud Viagra karp. Need setu naised on karmid. On küll.

Kes on Taarka?

• Kauksi Ülle «Taarka» on näitemäng setu lauluemast Hilana Taarkast. Nimiosa on kirjutatud Vanemuise näitlejannale Merle Jäägerile. Jäägeri sõnul oli Taarka väga vastuoluline isiksus, kes siiamaani setusid n-ö kaheks lõhestab.
• Ühed on Taarka andest siiralt vaimustunud ja teised peavad teda üheks «hirmsaks inimeseks».
• Taarka oli rikkas seto peres kasvanud lauluandekas ja temperamentne neiu, kelle isast sai joodik ja kaardimängija. Nii polnud tal Hilanale kaasavara anda ning neiu pidanuks seto kommete järgi jääma vanatüdrukust teenijaks venna majja. Taarka temperament sellise saatusega ei leppinud. Ta sai lapsi nii ihaldatud mehega, kellega ta kaasavaratult abielluda ei saanud, kui ka teiste külameestega.
• Elatist teenis pidudel laulmas käies, oli peiar.