Herta Elviste ja Lembit Eelmäe toovad lavale oma elukogemuse

Homme astub näitlejatest abielupaar Herta Elviste (81) ja Lembit Eelmäe (77) Vanemuise väikeses majas vaatajate ette lavastuses «Vladimiri väljak», mis lubab särada vaid neil kahel.
Viimati mängisid Elviste ja Eelmäe laval abielupaari 1989. aastal Vanemuises lavale tulnud Tauno Yliruusi näidendis «Magamistoad», mis kujutas NSV Liidu liidri Leonid Brežnevi ja tema naise intiimsemaid suhteid.
Abikaasa lavapartnerlust peab Eelmäe näitlemist raskendavaks teguriks. «Läheme mõnikord liiga subjektiivseks,» ütles ta. «Kui proovi ajal või etenduses juhtub midagi viltu minema, siis on reaktsioon suurem, mõne teise partneriga laheneb olukord rahulikumalt.»

Elu hammasrataste vahel

Praegusel Eesti elul ja vene näitekirjaniku Ljudmila Razumovskaja draamal «Vladimiri väljak» on osatäitjate meelest palju ühist. Näidendis on juttu elu hammasrataste vahele jäänud inimestest. «Selliseid on meil palju,» rääkis Eelmäe. «Ja mitte ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopas.»
Näidendis on vaid kaks osalist. Nii Veera Ivanovnal kui ka Pavel Sergejevitšil on autori määratlusel vanust üle kuuekümne eluaasta. «Meie oleme küllaltki palju üle kuuekümne, aga see ei tähenda midagi,» ütles Eelmäe. «See ei ole kuigi suur probleem.»
«Vladimiri väljak» on Vanemuise pressiesindaja Tambet Kaugema teatel lihtne ja liigutav, suure soojusega jutustatud lavalugu eaka mehe ja naise taaskohtumisest ja teineteiseleidmisest.
Sankt-Peterburgi ühel räämas tänavanurgal saavad juhuslikult kokku kodutu kerjus ja odavat kosmeetikat müüv tädike. Esialgu visalt arenevasse tutvusse toob otsustava pöörde see, kui saab selgeks, et tegemist on kunagiste lapsepõlvekaaslastega, kelle elujärg oli nõukogude ajal tunduvalt parem.
Vabakutselise lavastaja, Viljandi Kultuuriakadeemia teatriõppetooli juhataja Katri Kaasik-Aaslavi lavastatud nostalgiline lugu on üksiti tükk teatriajalugu.
«Herta Elviste ja Lembit Eelmäe on vaatamata oma kõrgele eale säilitanud hämmastavalt hea loomingulise vormi,» märkis lavastaja. «Nende endast andmine on jäägitu.»
Eilset proovi jälgis Katri Kaasik-Aaslavi abikaasa, kunagine Elviste ja Eelmäe kolleeg Tõnu Tepandi. «Tänu sellele, et Herta ja Lemps on praegu heas vormis, on nad suutelised oma kogemust aluseks võttes hästi mängima. Tihtipeale sellises eas näitlejad loobuvad mängimisest.»
Lavastamine algas mai algul, jätkus juunis ja seejärel pärast ühekuulist pausi augustis. Septembris oli «Vladimiri väljaku» lavastamises taas pikem paus.
«Nüüd oleme teinud proove nädal aega,» rääkis lavastaja eile. «Selline kolmes osas küpsetamine on tulnud loole kasuks. Näitlejad enam peaaegu ei mängi, vaid elavad nendes rollides. Nad ei ole mingid abstraktsed Veera ja Pavel, vaid on siin ja praegu, täna, septembris 2004 Eestimaal.»

Armastuse lugu

«Vladimiri väljak» on Kaasik-Aaslavi sõnul eelkõige armastuse lugu: elu kõige lootusetumas olukorras päästab inimese võime armastada ja leida üles uuesti elujõud.
«Saab nutta ja saab naerda,» rääkis lavastaja. «Razumovskajal on kirja pandud väga hea dialoog, selles on kujutatud inimsuhteid huumori ja paradoksidega. Ja näitlejad valdavad seda tunnetust.»
«Vladimiri väljaku» on tõlkinud vene keelest Vanemuise teatri draamatoimetaja Sven Karja, kes pälvis kevadel mulluse kriitikutöö eest Eesti Teatriliidu aastapreemia. «Lavastus on suuresti Sven Karja idee,» märkis lavastaja. Kunstnikutöö on teinud Aime Unt.
Razumovskaja «Vladimiri väljaku» maailmaesietendus oli 1994. aastal Peterburis.
Esietendust 1. oktoobril kell 19 Vanemuise väikeses majas on lubanud vaatama sõita ka näidendi autor.