fbpx

Hea laulja võidab kehva heli


Mis küll on Maarja-Liis Ilusaga juhtunud – see küsimus turgatas esimesena pähe, kui end Estonia kontserdisaali 17. ritta istuma sättisin.
Ja oli ka põhjust: lava kohal kõrguva hiiglasliku tumedates toonides «Memory»-plakati põhjal jäi mulje, et tegu on mälestuskontserdiga… Süngest lavakujundusest hoolimata möödus kontsert siis värvikalt. Kontserdielamuse saamist või sellest ilmajäämist on keeruline üheselt kirjeldada. Emotsioon võib olla negatiivne või positiivne, tugineda visuaalsele või helilisele elamusele. Vanemuise teatri muusikalikontsert «Memory» pakkus ennekõike elamusi visuaalses vallas – soovisid siis tegijad seda või mitte.
Kontserdist rääkides kaldun ehk kummalisele rajale, kui leian, et rabava visuaalse naudingu sain täiesti ootamatust kohast: Estonia kontserdisaali laest. Kas olete kunagi märganud, kui ilusad lühtrid seal on? Keset valgusmängu, tähekesi, kujundeid ja värve särasid lühtrid kõikvõimalikes varjundites, pakkudes silmailu mõlema vaatuse jooksul. Pilgupüüdjaks sai valgustehnika abil ka eelpool mainitud hiidplakat lava kohal, mis eri värvides Maarjat püsivalt fookuses hoidis. Nõnda sai igast soolost duett ja duetist trio vaikiva partneriga, kes lahke muigega kaasartistele ülalt alla vaatas.
Ent silmailu silmailuks – kontserdi puhul ei saa ju kuidagi muusikalisest küljest ja artistidest mööda vaadata. Siiski tahaks siinkohal veel kiita esinejate stiilseid õhtukleite ja ülikondi, mis õhustiku meeldivalt majesteetlikuks ja glamuurseks muutsid. Erandiks oli vaid Vaiko Eplik, kelle teksad ja hele triiksärk tundusid sootuks teisest ooperist (või muusikalist) olevat.
Artistide paraadi eesotsa tõstan kindlasti esile noored kodumaised lauljad Janika Sillamaa, Maarja-Liis Ilusa ja Hanna-Liina Võsa.
Just nemad suutsid oma esinemisega tekitada tunde, mida seesuguselt kontserdilt ootan – õõnsa ja külmavärinalaadse, mis lainena läbi keha voogab. Nende esitatud lugude ajal kõlasid hääled, Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor nii, nagu polekski saali helitehnika kehvapoolne ja võimendus võimetu. Sarnase, ehk küll mitte nii võimsa tunde tekitasid kavva kaasatud Londoni artistid Julie Alanah Brighten ja John Langeli. Nende esitatud «Mountain Duet» muusikalist «Chess» kõlas juba nagu «päris».
Jäägu see elamus siiski subjektiivseks ja Estonia seintega piiratuks. Kindlasti pakuvad hoopis teist laadi elamushetki Pärnu, Jõhvi ja Tartu kontserdid. Samas jään siiralt lootma, et kõiki, kes seda kontserti nautima lähevad, tabab pisike rõõmuvärin, kui Maarja-Liis Ilus morbiidsest hiidplakatist hoolimata ikkagi elusa ja tervena lavalaudadele astub.